Seda, et mehed on marsilt ja naised veenuselt teame me juba ammu, aga on siiski teatud situatsioonid, kus meeste/naiste erinevus eriti teravalt välja lööb.
Peale pikka aega kestnud püsisuhet, mis on lõppenud lahkuminekuga on mõlemal osapoolel alati keeruline. Esiteks juba on tavapäraselt mingid kanad kitkuda, emotsioonid värsked ning haavad kibedad.
Meestel on mingi eriskummaline komme asuda kohe peale lahkuminekut uutele jahimaadele, aga tihtilugu juhtub nii, et kaugele ei viitsita minna ja vaadatakse, mis eksnaise sõbrannade listis veel saadaval on. Just nii juhtus ühe minu tuttavaga aastaid tagasi.
Meil naistel on kirjutamata reegliks, et oma sõbrannade ekse me ei puutu, sest iga naine teab, et teatud omandiinstinkt jääb alati ning mees, kellega Sa oled romantiliselt voodit jaganud ja lapsi planeerinud poleks just eriti meeldiv leid Sinu sõbranna köögis. Tahaks ju ka tulevikus veel sõbranna pool kohvitamas käia, aga kui vannitoast kargab välja Sinu eks, siis paratamatult see pole just meeldivate killast.
Meestel seevastu on selle mõistmisega minu hinnangul mingi probleem. Kui Sa julged vihjata, et kuule kamoon, äkki kutsud välja kellegi teise, kui minu parima sõbranna, kellele ma olen nagu nii ette kandnud Sinu salapahed ja lemmikpoosi, siis mis kuradi pärast on Sul vaja veel temaga deitida??? Ja siis tuleb see kuldne lause:"Aga me oleme ju eksid!" Ehk siis meestel on mingi arusaam, et kui on lahku mindud, siis kaovad nagu tunded üleöö ja kui mul on uus mees, siis mind eks nagu karvavõrdki ei huvita. Paraku, paraku, naistel need asjad päris nii lihtsalt ei käi. Jah, me ei taha ise ja ei anna teisle ka - ikka annaks, aga milline naine on nõus oma eelmist armastust pärandama sõbrannale!? Tuleb harva ette või peab olemas möödunud miljon aastat ja 2 miljonit meest...
Jube äge on küll peoõhtul kuulata kuidas Toomas rääkis Su sõbrannale, kui seksikas on tema B-korvi tiss ja kuidas ta talle roose kinkis, kui Sulle rääkis ta, et mida suurem kopsik seda parem ja lilli ei toonud ta üldse! Eriti nunnu veel, kui ta jahvatas nii Sulle kui eksile, et:" Sa oled mu eluarmastus!" Persse, mitu elu Sul on ????
Okei, võib olla ma ei armasta teda enam, aga krt, see ei tähenda, et ma naudiskin temaga kohtumist oma sõbranna sünnipäeva peol.
See on tore, et mehed tahavad eluga edasi minna ja ega naised polegi öelnud, et meil on mingi õigus keelata, käskida või dikteerida, et kellega seda teha, aga ausalt öeldes on ikka sigadus lähtuda teooriast, et normaalsed naised on ainult Sinu eksi sõbralistis.
teisipäev, august 30, 2011
pühapäev, august 07, 2011
Eriskummaline vabanemine
Ma tunnen, kuidas minu elus toimuvad teatud protsessid. See tunne on väga selge ja kirgastav ja see on justkui seikluspargis turnimine, kus iga järgnev tase on keerukam, aga kui see läbida, valdab mingi eriti mõnus tunne.
Peale möödunud nv-st, kui ma olin olnud justkui emotsionaalsel karusellisõidul, ma tajusin, kuidas minus tärkas uus hingamine. Ma polnud enam see, kes 24h varem. Lihtsalt see tunne,et Sa elad iseendale,et Sa ei sunni end midagi tundma ja lubad enesel tunda, kui selleks on vajadus - Sa kuulad täielikult oma südame häält, Sa lähed iga emotsiooni sisse ja oled enda ja teistega aus. Ma pidin nv-sel olema väga karm ja südametu ...taaskord, vastik jääkuninganna nagu ma olen ja kõrvaltvaatajaile näin, aga mingi vabanemine toimus minu sees - ma julgen seista enda südame heaolu eest,ma ei mõtle enam mis saab või kas keegi poob end nüüd üles, ma ei lase endaga manipuleerida. Ma olen vaba ja sõltumatu ja armastus,mis on hoopis uue tähenduse leidnud voolab minu sisse, see tunne, et Sa võiksid justkui armastada kogu maailma.Ma vaatan enda ümber ja kui mu põlved on nõrgad, siis ma naudin seda, st mõistmist, et ma elan, aga ma ei lase sel tundel enda elu kontrollida.Ja ma ei lase teiste tunnetel end kontrollida.Ma lihtsalt naudin igat südamelööki.Ma polegi veel roostetanud,lihtsalt seni kuni armastus pole vaba ei ole ka süda avatud :)Ma ei taha omada ja ma ei taha, et mind omatakse.Me ei saa olla armastuse vangid! Armastus peab olema kõrgemal.Need tunded on täpselt sellised, nagu ma olen juba aastaid varem ehk mõnest raamatust lugenud, aga milleni ma polnud veel ise jõudnud.
See iseendaga aus olemine on üks raskemaid, aga kõige olulisemaid oskusi siin elus. Ma olen olnud aus alati, aga siiski on mind takistanud ka teistega aus olemisel hirmud ja kõige suurem hirm ja õudus on vaadata enda sisse. Tunnistada, mida me tegelikult tahame või tunneme. Minu facebooki kontol on mitmed kirjutised tekitanud suurt poleemikat ja tuliseid vaidlusi. Eriti kristlased kipuvad rääkima mida me peaksime tundma, kuidas me peaksime käituma ja ma ei vaidle, et enamikel juhtudel on neil täiesti õigus, aga inimene pole ju vang või robot - ei saa tunda seda, mida me PEAKSIME, me tunneme erinevaid asju ja meil tuleb neile tunnetele otsa vaadata.
Ei ma pole armunud abielumehesse vms, et ma nüüd otsiks vabandust enda mingile väärale käitumisele. Ja ma pole kunagi arvanud, et vaimne kasvamine viib inimese mingile patusele teele, pigem vastupidi, tehtud vead ja elust õpitud tarkused aitavad meil just kasvada paremateks inimesteks.
Eile ma tundsin tunnet, nagu ma oleks mees, kes on olnud aastaid impotent ja on järsku näinud naist - tõelist naist, mille peale on potentsi probleemid kadunud. Ma usun, et see võiks olla tunne, kus Sa järsku mõistad, et oled täisväärtuslik ja see võiks olla eriline emotsioon, kui selline ime juhtuks. Imed juhtuvad ju kohtudes eriliste inimestega. Sarnaselt võiks tunda naine, kes on tõsimeeli uskunud, et ta pole võimeline enam armastama ja tema süda on roostetanud. Ja kui ühel hetkel Sa tunned, et Su süda lööb, Su põlved on nõrgad ja Sa jälle tunned. Milline emotsioon!
Inimesed üldjuhul otsivad suuri tundeid ja suurt armastust. Aga see on loomulik, et kohe ei koperdata selle Härra õige otse ja enne tuleb läbida valed valikud ja väiksed crushid - need viimased on väga elujaatavad. Miks ma ei tohi olla täna natuke armunud, tunda, et ma ikka elan? Ma ei nõua ju midagi, ma ei luba midagi, ma lihtsalt tunnen, et ma elan. Ärge kartke neid tundeid, minge nende sisse ning kui need on homme kadunud, siis pole ka midagi viltu - teekond jätkub!
Me kõik oleme üks suur osa suurest ja kirevast maailmast ja elu on üks õppetund. Lõppude lõpuks me siiski kulgeme mingi kõrgema eesmärgi poole.Minu eesmärk on olnud lasta lind vabaks, tunda kuidas ma olen täiesti vaba ja sõltumatu ja samal ajal maitsta armastuse magusaid vilju. Kas see on võimalik? Jah, ma usun, et on, aga olen minagi veel poolel teel...
Peale möödunud nv-st, kui ma olin olnud justkui emotsionaalsel karusellisõidul, ma tajusin, kuidas minus tärkas uus hingamine. Ma polnud enam see, kes 24h varem. Lihtsalt see tunne,et Sa elad iseendale,et Sa ei sunni end midagi tundma ja lubad enesel tunda, kui selleks on vajadus - Sa kuulad täielikult oma südame häält, Sa lähed iga emotsiooni sisse ja oled enda ja teistega aus. Ma pidin nv-sel olema väga karm ja südametu ...taaskord, vastik jääkuninganna nagu ma olen ja kõrvaltvaatajaile näin, aga mingi vabanemine toimus minu sees - ma julgen seista enda südame heaolu eest,ma ei mõtle enam mis saab või kas keegi poob end nüüd üles, ma ei lase endaga manipuleerida. Ma olen vaba ja sõltumatu ja armastus,mis on hoopis uue tähenduse leidnud voolab minu sisse, see tunne, et Sa võiksid justkui armastada kogu maailma.Ma vaatan enda ümber ja kui mu põlved on nõrgad, siis ma naudin seda, st mõistmist, et ma elan, aga ma ei lase sel tundel enda elu kontrollida.Ja ma ei lase teiste tunnetel end kontrollida.Ma lihtsalt naudin igat südamelööki.Ma polegi veel roostetanud,lihtsalt seni kuni armastus pole vaba ei ole ka süda avatud :)Ma ei taha omada ja ma ei taha, et mind omatakse.Me ei saa olla armastuse vangid! Armastus peab olema kõrgemal.Need tunded on täpselt sellised, nagu ma olen juba aastaid varem ehk mõnest raamatust lugenud, aga milleni ma polnud veel ise jõudnud.
See iseendaga aus olemine on üks raskemaid, aga kõige olulisemaid oskusi siin elus. Ma olen olnud aus alati, aga siiski on mind takistanud ka teistega aus olemisel hirmud ja kõige suurem hirm ja õudus on vaadata enda sisse. Tunnistada, mida me tegelikult tahame või tunneme. Minu facebooki kontol on mitmed kirjutised tekitanud suurt poleemikat ja tuliseid vaidlusi. Eriti kristlased kipuvad rääkima mida me peaksime tundma, kuidas me peaksime käituma ja ma ei vaidle, et enamikel juhtudel on neil täiesti õigus, aga inimene pole ju vang või robot - ei saa tunda seda, mida me PEAKSIME, me tunneme erinevaid asju ja meil tuleb neile tunnetele otsa vaadata.
Ei ma pole armunud abielumehesse vms, et ma nüüd otsiks vabandust enda mingile väärale käitumisele. Ja ma pole kunagi arvanud, et vaimne kasvamine viib inimese mingile patusele teele, pigem vastupidi, tehtud vead ja elust õpitud tarkused aitavad meil just kasvada paremateks inimesteks.
Eile ma tundsin tunnet, nagu ma oleks mees, kes on olnud aastaid impotent ja on järsku näinud naist - tõelist naist, mille peale on potentsi probleemid kadunud. Ma usun, et see võiks olla tunne, kus Sa järsku mõistad, et oled täisväärtuslik ja see võiks olla eriline emotsioon, kui selline ime juhtuks. Imed juhtuvad ju kohtudes eriliste inimestega. Sarnaselt võiks tunda naine, kes on tõsimeeli uskunud, et ta pole võimeline enam armastama ja tema süda on roostetanud. Ja kui ühel hetkel Sa tunned, et Su süda lööb, Su põlved on nõrgad ja Sa jälle tunned. Milline emotsioon!
Inimesed üldjuhul otsivad suuri tundeid ja suurt armastust. Aga see on loomulik, et kohe ei koperdata selle Härra õige otse ja enne tuleb läbida valed valikud ja väiksed crushid - need viimased on väga elujaatavad. Miks ma ei tohi olla täna natuke armunud, tunda, et ma ikka elan? Ma ei nõua ju midagi, ma ei luba midagi, ma lihtsalt tunnen, et ma elan. Ärge kartke neid tundeid, minge nende sisse ning kui need on homme kadunud, siis pole ka midagi viltu - teekond jätkub!
Me kõik oleme üks suur osa suurest ja kirevast maailmast ja elu on üks õppetund. Lõppude lõpuks me siiski kulgeme mingi kõrgema eesmärgi poole.Minu eesmärk on olnud lasta lind vabaks, tunda kuidas ma olen täiesti vaba ja sõltumatu ja samal ajal maitsta armastuse magusaid vilju. Kas see on võimalik? Jah, ma usun, et on, aga olen minagi veel poolel teel...
Tellimine:
Postitused (Atom)