Viimastel nädalatel on minu ümber räägitud põhiliselt rahast ja sellest, kui vased me eestlased ikka oleme. Ei salga, ei söö minagi kodus kalamarja ega rüüpa šampanjat kõrvale.
Mis on vaesus? See on äärmiselt suhteline. Mõne jaoks piisab eurost, mõni ei suuda ka 100 000 eurost rõõmu tunda. Mina ausalt ei istu päevast päeva internetipangas ega loe oma eurosid kokku ja kalkuleeri selle üle, kas ma olen nüüd rikas või vaene. Päris paljud vist on seda teed läinud, lisaks kuulub sinna juurde ka küsimus: „ Kes minu vaesuses süüdi on?” Kes süüdistab riiki, kes ülemust, kes iseenda laiskust.
Masu on meid kõiki puudutanud ja ega need küsimused polegi alati valed, kuid minu mure on hoopis teine. Mina küsin, kas eestlane on rikas vaimult? Sellist küsimust ei näe ma päevalehtede esilehekülgedel, miks see rahvale muret ei valmista? Ehk sellepärast, et siis pole kedagi süüdistada? Eestlase parim toit on ajast aega ju olnud teine eestlane. Seal kus saab kedagi oma hädade pärast patta panna on ikka rohkelt rahvast koos.
Vaimult pole raske rikkaks saada – jõukam ostab raamatu, vaesem laenutab, aga kõigil on võimalus end harida ja teadmisi kasvatada.
Ma ei vaidle, et ilma rahata siin ilmas läbi ei aja, aga ilma vaimutarkuseta jääme ka tuhandeid eurosid omades rahulolematuks. Seega on minu soe soovitus rahvale, et kui sellest analüüsimisest ja kalkuleerimisest villand saab ja nagu kiruda ka enam ei viitsi, siis avada mõni väärt raamat ja uskuge te üllatute, kui rikkaks võib saada ja kui kauniks võib muutuda elu teie ümber.
Kõik saab alguse inimsuhetest – oskusest väärtustada ennast ja teisi. Enne valimisi oleks eriti oluline meeles pidada, et ka poliitikud on inimesed. Teevad vigu, panevad sajaga pange, aga vaevalt nad on tulnud poliitikasse selleks, et iga päev sõimata saada. Inimesed teevad oma tööd ja üritavad alati saavutada parimat. Hinnakem ka teiste inimeste pingutusi. Lihtne on kodus mehele käratada, et: „Kuradi laiskloom, ukselukk on ikka parandamata!” Aga mõtle järele, oled ehk ise tema varem tehtut kritiseerinud või unustanud tunnustada. Lööge kinni see internetipank, mis teile kõigest materiaalset olukorda tutvustab ja visake hargile telefon, kui helistab naabri Mann, et kiruda kui halvasti kõik on. Tõeline õnn ja rikkus on peidus teis endis!
Lastetud pered on öelnud, et õnnis aeg saabus siis, kui oli juba alla antud. Mina usun, et ka materiaalne heaolu saabub siis, kui me selle ümber päevast päeva ei arutle. Inimene, kes on iseenda arengusse aega investeerinud, ei sure iial nälga. Olgu võimul kes tahes, miljonärideks ei see me kõik nagunii ja mõtlemisekunsti ei õpeta ükski erakond.
