Seda kas mehed on planeedilt maa või mitte olen ma püüdnud mõista juba viimased 5-6 aastat. Mida noorem sa oled, seda enam mõtled Sa, et mehed lihtsalt on sellised. Mis lihtsalt on? Nüüd ma juba tunnen, et tuleb hakata teaduslikult uurima, kas neil on tõesti mingi kruvi kuskil puudu – parimal juhul logiseb ainult.
Ma juhtusin ühte seltskonda, kust ma äärepealt oleks otse taevasse saanud. Ei ma ei olnud teeõhtul pastoritega või terroristidega, kes planeerivad Olümpia Hotelli maatasa lammutada ja uurivad kas oleksin nende „Tahan Jumala heaks surra” piloot. Olin hoopis täiesti tavaliste Eesti inimestega, kel elust ja suhetest oma arusaam. Aga miks siis ikkagi taevas? Sest ma olin infarkti äärepeal, kui meeskodanik seltskonnas oma suu lahti tegi. Räägime siis meie ilusast ja kaunist armastusest, kui tüüp teatab, et meestel käib asi nii, et on võimalik armastada kahte naist. Kui pilgud võiks tappa, oleks see vend ka koos minuga taevas – või noh tegelikult ilmselt siiski läheks tema peale surma korrus alla poole. Teate küll, see koht kus on sarvedega naised ja tuline leek sulatab jäätunud varbaid.
No igatahes suutsin ma oma peas küsida vaid üht:” Oled loll või mängid lolli?” Tema meelest oleks see täiesti normaalne, kui mees peaks mitut naist (seda kirjutades ma ikkagi mõtlen, et it have to be joke!), et u ma ei tea mis kuradi ajastul oli seda ka tehtud ja kui mees suudab mitut naist üleval pidada, siis milles küsimus. Kas ma eelistaksin olla pigem üksi ja õnnetu, kui ühe mehe üks naine mitmest. Deem right dude! Ma tõesti eelistaksin pigem üksi olla, sest ma tahaks näha seda meest, kes suudab teise naise kõrvalt olla vääriline kaaslane mulle, no vb kui ta koguaeg viagrat sisse sööks, suudaks end paljundada ja kui ma teda ei armastaks, siis võib olla selline haaremi elu mulle isegi sobiks.
Tüüp tuli mulle väitma, et vaba suhe on vägagi ok. Minu meelest ka, ma armastan oma tööd ja sõpru ja mulle meeldib teha ka oma asju, minagi ei viitsi istuda koguaeg kellegi püksinööbi küljes ja kaasa loksuda. See on minu jaoks vabadus – mõttevabadus, vabadus teha neid asju, mida mina armastan , vabadus suhelda inimestega, kelle mina olen valinud, materiaalne vabadus jne. Aga mida ütleb mees – "Vabadus on see, et ma võin oma naise kõrvalt käia teiste naistega ja mind ei morjenda kui mu naine petab mind teise mehega – vaba maa." Ammm… kujutlege mind nüüd ette – ma istun, mu silmad välguvad peas ja mu kõrvadest tuleb auru. Nagu wtf??? Ja sa julged seda nimetada armastuseks? Kust sellised tulevad? Kui mees ütleb, et see on armastus, siis mina ütlen, et palun armasta ühte naist oma elus enne kui Sa kraaksuma hakkad. Piibel ütleb ka, et armastus pole kade. Kas me siis tõlgendame seda nüüd nii, et ma pole kade kui mu naine kõrvale paneb ja ma pole kade teda sõbrale laenama? Samuti ütleb piibel, et armastus ei pea halba meeles , kas me siis saame sellest aru, et Hr.X käib püksilukk lahti bordelle mööda ja Pr.Y ütleb, et : „ Jumal ütleb et kõik tuleb andeks anda, tee veel, tee veel!” Ei ma ei saa sellest aru! Oli aeg, kus ma olin selles olukorras, et mind peteti ja ausalt öeldes käis see tol korral pigem ego pihta, väga lihtsal põhjusel, et ma olin vale inimesega koos – kui ma oleks sel hetkel armastanud kogu südamest ja mulle oleks samamoodi näkku valetatud, siis ma arvan, et ma oleks lihtsalt miljoniks killuks purunenud. Küsimus on austuses – kui ma olen võtnud ühe inimese omaks, siis ma lihtsalt ei tee nii, sest normaalsele inimesele teeb see haiget, ma ei tea vb meie seltskonna inimene on mingi kivisüda. Petmistel on miljoneid põhjuseid, ka mina olen olnud armukese rollis. Ja just sel põhjusel, et kodus jäi inimesel midagi puudu, tihti mitte pelgalt füüsiline pool, vaid naised ei mõista oma mehi, nad muutuvad kaagutavateks koduperenaisteks, nad ei raatsi öelda iialgi mehele midagi head, nagu ma ütlesin põhjuseid on miljoneid. Aga kui suhe on kriisis ja kaks inimest eelistavad minna midagi kõrvalt otsima, selle asemel, et olla nii mees või naine, et kas lahendada asi kodusiseselt või tunnistada fakti, et me ei sobi, siis see pole minu silmis ka armastus.
Kui palju paare on koos mingitel X põhjustel, olgu selleks mugavus, turvatunne, raha, lapsed, aga ainult 5 % on koos põhjusel, et tegemist on armastusega, sellise armastusega, mis jääb ka siis kui mitte midagi muud enam pole.
Kui sul on väga siirad tunded, kui see inimene paneb Sind särama, kui Sa imetled teda päevast päeva, sest ta on harukordne, kui tema üksainus puudutus paneb sind tundma, nagu sa oleksid maailma kõige õnnelikum naine/mees, siis ma ei usu, et on võimalik, et sellist tunnet võivad tekitada kaks naist korraga, siis ma ei usu, et sa tahaksid ärgata hommikul kellegi teise kõrval, siis ma ei usu, et sa tahaksid sellele hindamatule leiule haiget teha. Vaid siis Sa jooksed koju, et teda näha, siis sa tänad igapäev kõrgemaid jõude, et Sulle on antud selline võimalus. Vot see on armastus, mitte see, et mul on palju naisi ja ma põrutan neid vaheldumisi. Või, et kaks naist hoolitsevad minu eest, üks kokkab ja teine koristab – see on egoism! See on nagu armukese pidamine, oma naine kasvatab lapsi, teine annab lihtsalt keppi – „Ma armastan mõlemat, ma ei suuda valida” - bullshit! Sa oled lihtsalt nõrk mees, sest sa ei suuda valikut teha, sest Sa ei taha tunnistada, et ideaalset inimest pole olemas ja sa arvad , et 2 on parem kui 1, aga sa ei mõtle sellele, et su laste ema on kodus õnnetu, Sa ei mõtle sellele, et armuke nutab jõuluõhtul üksi patja. Sest see suhe on ainult sulle mugav. Mitte Sina ei armasta kahte naist, vaid kaks naist armastavad ilmselt Sind. Ja Sa pole isegi mitte nii mees, et teha valik. Luuser!
Paljud on öelnud, et minu piparadmine lõppeb üksikuks jäämisega. Ma ei ole pipar, vaid ma tahan olla see naine, kes vb käsi südamel öelda, et ma olen abielus mehega, keda ma tõesti armastan ja austan. Keda ma suudan armastada tema ebatäiuslikkuses. Kelle kõrvalt pole mul midagi muud vaja - kes suudab olla mulle mehe eest 5 korda nädalas, mitte kord nädalas ja kui tal enam ei tõuse, siis ma võin öelda, pohhui, see polegi oluline, mitte ma ei jookse kohe teist meest otsima. Armastus väljendub minu jaoks kompromissides, teineteise mõistmises, asjadest rääkimises, vb ka ohvrite toomises. Kõik on võimalik, iga takistus on ületatav kui Sul on suhtes 2 alustala – austus ja armastus.
Minu lemmikkirjanik Nekrassov on kirjutanud armastusest nõnda, et see jaguneb kolme ossa – mõistuse armastus, südame armastus ja eros. Ja selleks, et suhe toimiks on vaja nende 3 kooskõla ja tasakaalu. Ja selle poole peaks iga inimene püüdlema. Siin on oskus armastada iseennast, harmooniline suhtumine maailma, inimene on elutark ja saavutab kõrge loomejõu.
Kui selles vestlusringis pandi kahtluse alla see, kas ma suudan ka oma teooriaid rakendada või kas ma üldse kunagi mehele saan, siis selle kohta ma ütlen, et pigem üksindus, kui teadmine, et minu jaoks jäetud armastus on vaid ühes südamesopis, mina armastan terve südamega ja ma ei karda seda, ma karda kaotada midagi. Ainus mis inimesi tagasi hoiab ja ketistab turvaliste suhete külge on hirm. Hirm haiget saada, kes aga ei riski see ei saa iial ka tõelise armastuse vilju maitsta. Ma riskin üksi jäämisega, aga ma arvan, et kui ma juba kellegile südames ruumi teen, siis see saab ka olema õige valik.
Siin oli üks tüüp – kõigepealt solvab mu kodulinna, siis mu ülikoolilinna ja siis küsib, et miks ma tema jaoks aega ei leidnud – daah, sest Sa oled jobu!!! Jah, ma vb loobun mõnest mehest vale kingapaari pärast v ühe valesti öeldud lause pärast. Aga vähemalt ma leian põhjuse, sest kui tegemist oleks õige inimesega, siis mind ei häiriks ju sitt iseloom v nõme king.
Kui ma olin 16, siis juhtus minuga kummaline lugu. Ärkasin kell 5 hommikul, unesegasena otsisin ma paberi ja pliiatsi. Ma ei pidanud kuskilt midagi välja imema, vaid minu paberile ilmusid sellised read…
Sinu naeratus on minu esimeseks päiksekiireks hommikul,
Sinu pehmed käed on kui tuuled, mis mu juukseid sasivad.
Sinu hääl tegi minust kuulja,
Sinu armastus pani mind elama.
Kui Jumal sind minult võtaks, sureks üks osa minust-
See osa, mis aitab elu täisväärtuslikuks teha.
Ainult Sinuga tunnen end kindlalt,
Ainult Sinu kõrval ei tundu kõrgus kõrgusena ja sügavus sügavusena
Ja hirm oleks nagu üks vähetähtis faktor meie elus.
Tahan tõusta igal hommikul kuni meie surmani ja vaadata Sinu suletud silmi
Ning hoida sinu päevinäinud käsi.
Igal hommikul tahan Sulle öelda, kuidas sind armastan.
Sa oled mu õhk ja vesi, minu usk ja lootus.
Tahan olla Su kõrval siis kui ilmub Sinu esimene hall juuksekarv ja esimene korts.
Tahan olla Sinuga siis kui elumere tormilained peakohal kokku löövad,
Tahan kinnitada, et saame hakkama- KOOS ALATI!
Kes oleks võinud uskuda, et see päev kunagi tuleb, aga nüüd seisad Sa mu ees
Ja meist saab üks. Olgu see sõrmus selle kinnituseks.
Ma armastasin Sind esimesest silmapilgust.
Armastan praegu rohkem kui iial varem.
Ja armastan siiski, kui me mõlemad vanad ja koltunud oleme.
Ma oskan selle kohta vaid seda öelda, et kui 7a tagasi alateadvus pulmavande paberile kirjutas, siis peab kuskil olema ka see, kellele see mõeldud saab olema …
Ma juhtusin ühte seltskonda, kust ma äärepealt oleks otse taevasse saanud. Ei ma ei olnud teeõhtul pastoritega või terroristidega, kes planeerivad Olümpia Hotelli maatasa lammutada ja uurivad kas oleksin nende „Tahan Jumala heaks surra” piloot. Olin hoopis täiesti tavaliste Eesti inimestega, kel elust ja suhetest oma arusaam. Aga miks siis ikkagi taevas? Sest ma olin infarkti äärepeal, kui meeskodanik seltskonnas oma suu lahti tegi. Räägime siis meie ilusast ja kaunist armastusest, kui tüüp teatab, et meestel käib asi nii, et on võimalik armastada kahte naist. Kui pilgud võiks tappa, oleks see vend ka koos minuga taevas – või noh tegelikult ilmselt siiski läheks tema peale surma korrus alla poole. Teate küll, see koht kus on sarvedega naised ja tuline leek sulatab jäätunud varbaid.
No igatahes suutsin ma oma peas küsida vaid üht:” Oled loll või mängid lolli?” Tema meelest oleks see täiesti normaalne, kui mees peaks mitut naist (seda kirjutades ma ikkagi mõtlen, et it have to be joke!), et u ma ei tea mis kuradi ajastul oli seda ka tehtud ja kui mees suudab mitut naist üleval pidada, siis milles küsimus. Kas ma eelistaksin olla pigem üksi ja õnnetu, kui ühe mehe üks naine mitmest. Deem right dude! Ma tõesti eelistaksin pigem üksi olla, sest ma tahaks näha seda meest, kes suudab teise naise kõrvalt olla vääriline kaaslane mulle, no vb kui ta koguaeg viagrat sisse sööks, suudaks end paljundada ja kui ma teda ei armastaks, siis võib olla selline haaremi elu mulle isegi sobiks.
Tüüp tuli mulle väitma, et vaba suhe on vägagi ok. Minu meelest ka, ma armastan oma tööd ja sõpru ja mulle meeldib teha ka oma asju, minagi ei viitsi istuda koguaeg kellegi püksinööbi küljes ja kaasa loksuda. See on minu jaoks vabadus – mõttevabadus, vabadus teha neid asju, mida mina armastan , vabadus suhelda inimestega, kelle mina olen valinud, materiaalne vabadus jne. Aga mida ütleb mees – "Vabadus on see, et ma võin oma naise kõrvalt käia teiste naistega ja mind ei morjenda kui mu naine petab mind teise mehega – vaba maa." Ammm… kujutlege mind nüüd ette – ma istun, mu silmad välguvad peas ja mu kõrvadest tuleb auru. Nagu wtf??? Ja sa julged seda nimetada armastuseks? Kust sellised tulevad? Kui mees ütleb, et see on armastus, siis mina ütlen, et palun armasta ühte naist oma elus enne kui Sa kraaksuma hakkad. Piibel ütleb ka, et armastus pole kade. Kas me siis tõlgendame seda nüüd nii, et ma pole kade kui mu naine kõrvale paneb ja ma pole kade teda sõbrale laenama? Samuti ütleb piibel, et armastus ei pea halba meeles , kas me siis saame sellest aru, et Hr.X käib püksilukk lahti bordelle mööda ja Pr.Y ütleb, et : „ Jumal ütleb et kõik tuleb andeks anda, tee veel, tee veel!” Ei ma ei saa sellest aru! Oli aeg, kus ma olin selles olukorras, et mind peteti ja ausalt öeldes käis see tol korral pigem ego pihta, väga lihtsal põhjusel, et ma olin vale inimesega koos – kui ma oleks sel hetkel armastanud kogu südamest ja mulle oleks samamoodi näkku valetatud, siis ma arvan, et ma oleks lihtsalt miljoniks killuks purunenud. Küsimus on austuses – kui ma olen võtnud ühe inimese omaks, siis ma lihtsalt ei tee nii, sest normaalsele inimesele teeb see haiget, ma ei tea vb meie seltskonna inimene on mingi kivisüda. Petmistel on miljoneid põhjuseid, ka mina olen olnud armukese rollis. Ja just sel põhjusel, et kodus jäi inimesel midagi puudu, tihti mitte pelgalt füüsiline pool, vaid naised ei mõista oma mehi, nad muutuvad kaagutavateks koduperenaisteks, nad ei raatsi öelda iialgi mehele midagi head, nagu ma ütlesin põhjuseid on miljoneid. Aga kui suhe on kriisis ja kaks inimest eelistavad minna midagi kõrvalt otsima, selle asemel, et olla nii mees või naine, et kas lahendada asi kodusiseselt või tunnistada fakti, et me ei sobi, siis see pole minu silmis ka armastus.
Kui palju paare on koos mingitel X põhjustel, olgu selleks mugavus, turvatunne, raha, lapsed, aga ainult 5 % on koos põhjusel, et tegemist on armastusega, sellise armastusega, mis jääb ka siis kui mitte midagi muud enam pole.
Kui sul on väga siirad tunded, kui see inimene paneb Sind särama, kui Sa imetled teda päevast päeva, sest ta on harukordne, kui tema üksainus puudutus paneb sind tundma, nagu sa oleksid maailma kõige õnnelikum naine/mees, siis ma ei usu, et on võimalik, et sellist tunnet võivad tekitada kaks naist korraga, siis ma ei usu, et sa tahaksid ärgata hommikul kellegi teise kõrval, siis ma ei usu, et sa tahaksid sellele hindamatule leiule haiget teha. Vaid siis Sa jooksed koju, et teda näha, siis sa tänad igapäev kõrgemaid jõude, et Sulle on antud selline võimalus. Vot see on armastus, mitte see, et mul on palju naisi ja ma põrutan neid vaheldumisi. Või, et kaks naist hoolitsevad minu eest, üks kokkab ja teine koristab – see on egoism! See on nagu armukese pidamine, oma naine kasvatab lapsi, teine annab lihtsalt keppi – „Ma armastan mõlemat, ma ei suuda valida” - bullshit! Sa oled lihtsalt nõrk mees, sest sa ei suuda valikut teha, sest Sa ei taha tunnistada, et ideaalset inimest pole olemas ja sa arvad , et 2 on parem kui 1, aga sa ei mõtle sellele, et su laste ema on kodus õnnetu, Sa ei mõtle sellele, et armuke nutab jõuluõhtul üksi patja. Sest see suhe on ainult sulle mugav. Mitte Sina ei armasta kahte naist, vaid kaks naist armastavad ilmselt Sind. Ja Sa pole isegi mitte nii mees, et teha valik. Luuser!
Paljud on öelnud, et minu piparadmine lõppeb üksikuks jäämisega. Ma ei ole pipar, vaid ma tahan olla see naine, kes vb käsi südamel öelda, et ma olen abielus mehega, keda ma tõesti armastan ja austan. Keda ma suudan armastada tema ebatäiuslikkuses. Kelle kõrvalt pole mul midagi muud vaja - kes suudab olla mulle mehe eest 5 korda nädalas, mitte kord nädalas ja kui tal enam ei tõuse, siis ma võin öelda, pohhui, see polegi oluline, mitte ma ei jookse kohe teist meest otsima. Armastus väljendub minu jaoks kompromissides, teineteise mõistmises, asjadest rääkimises, vb ka ohvrite toomises. Kõik on võimalik, iga takistus on ületatav kui Sul on suhtes 2 alustala – austus ja armastus.
Minu lemmikkirjanik Nekrassov on kirjutanud armastusest nõnda, et see jaguneb kolme ossa – mõistuse armastus, südame armastus ja eros. Ja selleks, et suhe toimiks on vaja nende 3 kooskõla ja tasakaalu. Ja selle poole peaks iga inimene püüdlema. Siin on oskus armastada iseennast, harmooniline suhtumine maailma, inimene on elutark ja saavutab kõrge loomejõu.
Kui selles vestlusringis pandi kahtluse alla see, kas ma suudan ka oma teooriaid rakendada või kas ma üldse kunagi mehele saan, siis selle kohta ma ütlen, et pigem üksindus, kui teadmine, et minu jaoks jäetud armastus on vaid ühes südamesopis, mina armastan terve südamega ja ma ei karda seda, ma karda kaotada midagi. Ainus mis inimesi tagasi hoiab ja ketistab turvaliste suhete külge on hirm. Hirm haiget saada, kes aga ei riski see ei saa iial ka tõelise armastuse vilju maitsta. Ma riskin üksi jäämisega, aga ma arvan, et kui ma juba kellegile südames ruumi teen, siis see saab ka olema õige valik.
Siin oli üks tüüp – kõigepealt solvab mu kodulinna, siis mu ülikoolilinna ja siis küsib, et miks ma tema jaoks aega ei leidnud – daah, sest Sa oled jobu!!! Jah, ma vb loobun mõnest mehest vale kingapaari pärast v ühe valesti öeldud lause pärast. Aga vähemalt ma leian põhjuse, sest kui tegemist oleks õige inimesega, siis mind ei häiriks ju sitt iseloom v nõme king.
Kui ma olin 16, siis juhtus minuga kummaline lugu. Ärkasin kell 5 hommikul, unesegasena otsisin ma paberi ja pliiatsi. Ma ei pidanud kuskilt midagi välja imema, vaid minu paberile ilmusid sellised read…
Sinu naeratus on minu esimeseks päiksekiireks hommikul,
Sinu pehmed käed on kui tuuled, mis mu juukseid sasivad.
Sinu hääl tegi minust kuulja,
Sinu armastus pani mind elama.
Kui Jumal sind minult võtaks, sureks üks osa minust-
See osa, mis aitab elu täisväärtuslikuks teha.
Ainult Sinuga tunnen end kindlalt,
Ainult Sinu kõrval ei tundu kõrgus kõrgusena ja sügavus sügavusena
Ja hirm oleks nagu üks vähetähtis faktor meie elus.
Tahan tõusta igal hommikul kuni meie surmani ja vaadata Sinu suletud silmi
Ning hoida sinu päevinäinud käsi.
Igal hommikul tahan Sulle öelda, kuidas sind armastan.
Sa oled mu õhk ja vesi, minu usk ja lootus.
Tahan olla Su kõrval siis kui ilmub Sinu esimene hall juuksekarv ja esimene korts.
Tahan olla Sinuga siis kui elumere tormilained peakohal kokku löövad,
Tahan kinnitada, et saame hakkama- KOOS ALATI!
Kes oleks võinud uskuda, et see päev kunagi tuleb, aga nüüd seisad Sa mu ees
Ja meist saab üks. Olgu see sõrmus selle kinnituseks.
Ma armastasin Sind esimesest silmapilgust.
Armastan praegu rohkem kui iial varem.
Ja armastan siiski, kui me mõlemad vanad ja koltunud oleme.
Ma oskan selle kohta vaid seda öelda, et kui 7a tagasi alateadvus pulmavande paberile kirjutas, siis peab kuskil olema ka see, kellele see mõeldud saab olema …
