http://www.naisteleht.ee/node/4885
Mind jahmatas alguses Katrini avameelsus ja alles siis ma sain aru, et teisi jahmatab see minu juures ka. Mu ema ytles mulle kunagi, et " Sa kirjutad ilmselt v2ga hea raamatu sel p2eval, kui Sul on elu t2htsamad ajad elatud ja Sa oled valmis ja suuteline end "alasti"inimeste ette panema." Naine kuldsetes aastates, mida tal enam varjata, kirjutab asjdest nii nagu need on. Aga vahel on mul hirm, et 2kki KUNAGI KIRJUTADA , et 2kki see kunagi on liiga hilja,msp teen mina seda juba t2na :)
Igatahes armas artikkel...Peab eneselgi raamatu muretsema :)
reede, august 29, 2008
Vahel ma ei viitsi deepi ajada
Noja, ma sain täna järjekordse hullusega hakkama. Ma siin vahel ikka kärbin oma tukakest, aga täna ajas see pimedus mul hinge täis ja võtsin kohe julmalt juukseid maha. Ilmselt pole isegi ühelgi juuksuril olnud seda au teha ( välja arvatud see jobu, kes mu soengu konkreetselt tuksi keeras ja kelle ma oleks võimalusel vist kohtusse kaevanud ). Eniveis, mul oli valida küüne ja köögikääride vahel. Kuna köögikääride vahel juuksed ei püsinud, siis tuli otsus lihtsalt. Aga jah, tukk oli nii neetud pikk, et ma ei näinud üldse mis toimub, mis kääri vahele jäi see jäi. No ja proovi sa silmi lahti hoida, kui karvad lendavad silma. Oh tsirkust! Seda ma oskan :D Nii ma siis jändasin, ise juba vaimusilmas kujutlemas, kuidas ma pisarsilmis salongi jooksen, 40 naela näpuvahel ja palun oma kunstiteos normaalseks noore naise soenguks muuta. Aga üllatus, üllatus, lõpptulemus polnudki nii hull :P Mul on vist annet :D Igatahes soeng on vinx-vonx ja ma näen valgust jälle :P
Meil siin linnakeses sünnib iga igasugu asju, nt on meid tabanud vägistamiselaine... Nädalake tagasi vägistasid 2 meest 15a rootsi tüdruku, nüüd siis oli kord 19a käes. Ilmselt on kuritöö toimepanijad siiski erinevad. Aga seda enam ei julge enam õhtul välja minna. Ja siis s6itis bikega mingi 85a vana vastu minu bussipeatuse posti surnuks. Vahel ikka tuleb hirm peale küll. Igasugu jubedaid asju juhtub ju pidevalt, iial ei tea mis hullu ette ise juhtuda võid. Siin on neid igasuguseid. Kui ma UK-sse tulin ihuüksi, siis rongijaamades oodates nägi ikka säänseid ja määnseid musti kante. Me Eesti tüdrukud oleme ikka vaprad küll, kes on siin üksi passinud öö läbi rongi ja lennujaamades jne. Eile ole meil kedagi peale oma kaitseinglite. Teisalt on see elu muutnud mind palju iseseisvamaks ja julgemaks. Vahel ma mõtlen küll, et mul on 3 last pardal, kui ma siin neil kohutavatel teedel sõidan ja kui midagi juhtuma peaks, siis mina ju vastutan, aga teisalt, me keegi ei saa ju elu elamata jätta. Vastust tuleb õppida võtma ja usun, et selles osas on lapsehoidja töö vägagi kasulik ja õpetlik. Sa vastutad kaitsetute elude eest. Ma ikka ei lähe korra poodi, ilma, et ma lapsi turvatooli ei pane jne, alles siis kui su vastutusel on võõrad elud, õpid sa selliseid detaile eriti järgima. Ainuüksi maja eest välja sõit on meil selline, et tänu hekile kummalegi pole ei näe ja kui teel olev auto minu auto nina ei märka, siis võib see koledasti lõppeda. Samamoodi ma ei jäta lapsi autosse, sest siin on teed nii kitsad, et pargitakse teepeale, teeperve kui sellist ei eksisteeri ja kui mägi on 75 kraadi, siis kui keegi autole selga sõidab ja see kuskilt alla veereb, siis kahju küll . Siin kui ikka unustad käsipidurit kasutada võid katastroofi põhjustada. Ükspäev oli parkisin mäepeal ja auto oli minu ees ja minu taga ja vahe oli u 20 cm(minu ees oleva autoga) . Käivitasin auto, tagurpidi käik sisse, andsin gaasi ja lasin käsipiduri lahti, krt, peaaegu oleks teisele sisse pannud. Mägi oli nii järsk, et gaasi pidi rohkem andma, aga minu taga oli ka auto, kui ma liiga palju vajutan, olen omakorda tagumisel sees. Jukerda seal siis. Mine metsa, kus ma igatsen Eesti lauget maad. Ühest asjast ma ei saa senini aru, kui siin teedel auto äkitselt üles ütleb v kui bensiin otsa saab, siis keegi ei saa sinust ju mööda. Ummistad terve liikluse. Ja kui kiirabiga kokku juhtud, siis mööda ta sinust ei saa ju, siis kihutad ees nagu loll? Aga muidu on ikka vasakpoolne liiklus väga loogiline ja mõnus, ei taha mõeldagi Eesti paremakäereeglitele, täielik ajude kepp.
Nojah, tarkusehambad otsustasid mul ka just nüüd tulema hakata, kui nendega mingi probleem tekkib, saan tuusiku Eestisse osta. Mis pole enam väga odav lõbu, sest hinnad tõusevad iga kuuga. Pere küll väitis, et pole vahet kas võtta pilet praegu v jõulude ajal, hind on sama, aga minu andmetel muutuvad isegi püsiliinide hinnad iga päevaga. Aga kui muidugi hambaarsti vaja peaks minema, on igal juhul odavam Eestisse tulla, kui maksta siin kulunud arvet oma surmani.
Muideks, oh r66mu. Plaadipoes DeGrawi tellides oli arvutirikke ja nyyd mulle postiga muudkui sajab lemmikmeest koju :D Kyll on tore ikka! :D Saab kingitusi teha...Loodame, et nad muidugi mind topeltkoguste eest kasseerima ei hakka :P Armas ju, et n2dal l2heb m66da ja j2lle saad plaadi juurde, mis sest, et Sul see riiulis juba on :P
Oo, mulle tuli just pakk eesti šokolaadi ja ajakirjadega, nii hea on selliseid pakke saada. Oot mis selle Koidukesega lahti on? Kroonika kirjutab värskest armastusest, ise ameleb Põlva kohalikus klubis kohalikke tsikkidega. Oioi, varajane keskeakriis vist.
Meil siin linnakeses sünnib iga igasugu asju, nt on meid tabanud vägistamiselaine... Nädalake tagasi vägistasid 2 meest 15a rootsi tüdruku, nüüd siis oli kord 19a käes. Ilmselt on kuritöö toimepanijad siiski erinevad. Aga seda enam ei julge enam õhtul välja minna. Ja siis s6itis bikega mingi 85a vana vastu minu bussipeatuse posti surnuks. Vahel ikka tuleb hirm peale küll. Igasugu jubedaid asju juhtub ju pidevalt, iial ei tea mis hullu ette ise juhtuda võid. Siin on neid igasuguseid. Kui ma UK-sse tulin ihuüksi, siis rongijaamades oodates nägi ikka säänseid ja määnseid musti kante. Me Eesti tüdrukud oleme ikka vaprad küll, kes on siin üksi passinud öö läbi rongi ja lennujaamades jne. Eile ole meil kedagi peale oma kaitseinglite. Teisalt on see elu muutnud mind palju iseseisvamaks ja julgemaks. Vahel ma mõtlen küll, et mul on 3 last pardal, kui ma siin neil kohutavatel teedel sõidan ja kui midagi juhtuma peaks, siis mina ju vastutan, aga teisalt, me keegi ei saa ju elu elamata jätta. Vastust tuleb õppida võtma ja usun, et selles osas on lapsehoidja töö vägagi kasulik ja õpetlik. Sa vastutad kaitsetute elude eest. Ma ikka ei lähe korra poodi, ilma, et ma lapsi turvatooli ei pane jne, alles siis kui su vastutusel on võõrad elud, õpid sa selliseid detaile eriti järgima. Ainuüksi maja eest välja sõit on meil selline, et tänu hekile kummalegi pole ei näe ja kui teel olev auto minu auto nina ei märka, siis võib see koledasti lõppeda. Samamoodi ma ei jäta lapsi autosse, sest siin on teed nii kitsad, et pargitakse teepeale, teeperve kui sellist ei eksisteeri ja kui mägi on 75 kraadi, siis kui keegi autole selga sõidab ja see kuskilt alla veereb, siis kahju küll . Siin kui ikka unustad käsipidurit kasutada võid katastroofi põhjustada. Ükspäev oli parkisin mäepeal ja auto oli minu ees ja minu taga ja vahe oli u 20 cm(minu ees oleva autoga) . Käivitasin auto, tagurpidi käik sisse, andsin gaasi ja lasin käsipiduri lahti, krt, peaaegu oleks teisele sisse pannud. Mägi oli nii järsk, et gaasi pidi rohkem andma, aga minu taga oli ka auto, kui ma liiga palju vajutan, olen omakorda tagumisel sees. Jukerda seal siis. Mine metsa, kus ma igatsen Eesti lauget maad. Ühest asjast ma ei saa senini aru, kui siin teedel auto äkitselt üles ütleb v kui bensiin otsa saab, siis keegi ei saa sinust ju mööda. Ummistad terve liikluse. Ja kui kiirabiga kokku juhtud, siis mööda ta sinust ei saa ju, siis kihutad ees nagu loll? Aga muidu on ikka vasakpoolne liiklus väga loogiline ja mõnus, ei taha mõeldagi Eesti paremakäereeglitele, täielik ajude kepp.
Nojah, tarkusehambad otsustasid mul ka just nüüd tulema hakata, kui nendega mingi probleem tekkib, saan tuusiku Eestisse osta. Mis pole enam väga odav lõbu, sest hinnad tõusevad iga kuuga. Pere küll väitis, et pole vahet kas võtta pilet praegu v jõulude ajal, hind on sama, aga minu andmetel muutuvad isegi püsiliinide hinnad iga päevaga. Aga kui muidugi hambaarsti vaja peaks minema, on igal juhul odavam Eestisse tulla, kui maksta siin kulunud arvet oma surmani.
Muideks, oh r66mu. Plaadipoes DeGrawi tellides oli arvutirikke ja nyyd mulle postiga muudkui sajab lemmikmeest koju :D Kyll on tore ikka! :D Saab kingitusi teha...Loodame, et nad muidugi mind topeltkoguste eest kasseerima ei hakka :P Armas ju, et n2dal l2heb m66da ja j2lle saad plaadi juurde, mis sest, et Sul see riiulis juba on :P
Oo, mulle tuli just pakk eesti šokolaadi ja ajakirjadega, nii hea on selliseid pakke saada. Oot mis selle Koidukesega lahti on? Kroonika kirjutab värskest armastusest, ise ameleb Põlva kohalikus klubis kohalikke tsikkidega. Oioi, varajane keskeakriis vist.
Luuletund
Ma ei tea, kas sosistada, karjuda v6i igavesti vaikida.
Ei saa ju linnutiivul kohale ma lennata.
Miks peaksi tulema end piinama
ja kurbusega nentima, et see,
mis yletanud mineviku varjud,
nyyd kaob kui p2ike pilve varju.
Ma ei anna ammu tunnetele nime,
ei eksisteeri kurbust, r66mu,
varjatud v6i v2lja6eldud t6de.
On ainult Jumal see, kes kes meie samme teab,
kuid inimene ise keerde sisse veab.
Ei tea ju minagi, kes Sinu eluk2iku seab,
kuid 6nne juurde tee inimene ise leidma peab.
/Kadri Luik august 2008/
Ei saa ju linnutiivul kohale ma lennata.
Miks peaksi tulema end piinama
ja kurbusega nentima, et see,
mis yletanud mineviku varjud,
nyyd kaob kui p2ike pilve varju.
Ma ei anna ammu tunnetele nime,
ei eksisteeri kurbust, r66mu,
varjatud v6i v2lja6eldud t6de.
On ainult Jumal see, kes kes meie samme teab,
kuid inimene ise keerde sisse veab.
Ei tea ju minagi, kes Sinu eluk2iku seab,
kuid 6nne juurde tee inimene ise leidma peab.
/Kadri Luik august 2008/
kolmapäev, august 27, 2008
Kes on 6el?Mina?
Kas Teil on ka päevi, kus te olete lihtsalt põhjendamatult õel? Minul jagunevad need harvad päevad kaheks – ma kas tõesti olengi hingepõhjani õel ja salvan inimesi nii kuidas jaksan või on mul lihtsalt mustahuumori päev, kus ma armastan lihtsalt „ära panna“. Täna oli selline vahepealne, miski mind räigelt häirib ja ma olengi õel, ilmselt kaitserefleks ja samas on mul lihtsalt see hitipäev, kus ma järan kõike mõnuga, mis vähegi hambusse visatakse. Sellistel päevadel ei saa ma isegi lehte rahus lugeda ilma, et ma iga teise artikli kohta midagi mõrudat ei ütleks.
No nt täna lugesin ma artiklit sellest, kuidas Eesti staarid heategevuse korras oma pesu mingisse loosimisse panevad. U, et ostad 20 tonni eest kaupa ja võid võita Rolf Juniori trussikud. Ok, vb Rolfi omad on veel sellised vikerkaare värvides ja mõjuvad tõelise kunstiteosena, aga kui sitasti läheb võid saada sirgendatud & raamitud „Tuhkatriinu“ omad... Aga tunnistagem eesmärk on ju helge, lapsed saavad mähkud jalga. Artiklis oli muidugi rõhutatud, et tegemist on puhta pesuga. Ajee right! Kes oleks ostnud Elvise boksereid, kui need poleks olnud kordagi Elvise jalas. Fän tahab ikka tunda laval valatud higi lõhna...Ropp ja õel – ka seda oskan ma olla.
No ja siis ma täna mõtlesin pilusilmadele, et neid on ikka nii facking palju, et mehe/naise leidmine seal ühiskonnas vist probleeme ei valmista. Pealegi on nad kõik enam-vähem ühte nägu, võta Fing v võta fung, vahe on ilmselt ainult rääkimise kiiruses. Muidugi nad on päris intelligentsed, nii, et lapsed teen pilusilmsega, kust ma muidu need andekad lapsed saan. Sõbra pakutud abikätt ootan siiani, kus mu valge topsik on koos andekate spermatosoididega?
Ja siis ma mõtlesin täna neile meestele ( enamasti eas 40-50), kes naistele (enamasti noortele ) teevad kalleid reise välja. Ja siis vaatad neid pilte ja tsekid vana sandaali – oi pljät kuidas ma neid jõledusi vihkan, pane veel põlvini nailonsokk ka jalga ja ma hüppaks Estonian Airilt ilma langevarjuta alla. Mu sõber kunagi arvas, et sandaali teema on keskealistel meestel. Ma aru ei saa, 40 kukub ära ja siis kaob stiilitunnetus lihtsalt ära? Ise kannad sandaali ja siis tahad noort liha kõrvale, Jumala eest, säästkem häbist! Mees kel on pappi naisi ära osta, võiks olla ka raha normaalsest kingapoest kena king v vähemalt stiilne pläff osta, kui tõesti jaladeodoranti ei tunne ja gaasimaskiga toas viibimine ebameeldivaks osutub.
Homme olen meeldivam inimene, luban!
PS! Kui te oma meest petate, siis tehke seda vähemalt naisega- „Tal pole peenist“ on vähemalt päris arvestatav argument ja vabandus – belive me! Isegi kui pole taimetoitlane, vahel on ikka tunne „Too much meat“. You know what I mean? Ja kui teie märjad unenäod on truud oma naisele, siis sel hetkel olete te valmis abielluma!!!
Nyyd aga nalja elust enesest... Pereisal olen ma vist tihti m6tetes, sest ykskord tuli ta minu juurde ja kysib:" Kas Sa tead kus Kadri pidzaama on?" Ma tahtsin vastata, et ma e kanna pidzaamat, aga mu siidi66s2rgi v6id padja alt leida, kui v2ga vaja on :D T2na tuli ta minu tuppa ja kysis:" Kas Sa tead kas Kadri on t2na kuhugi kakanud ka majas?" Jumala ees, ma oleks peaaegu pyksi lasknud. Ma hakkasin lihtsalt nii sydamest naerma, samal ajal, kui pereema k6rvaltoast hyydis "Poppy". Et siis tegelikult ta pidi minult uurima kas kass on j2lle liivakastist m66da lasknud. Saate aru, meil on kass, kes yhel p2eval otsustas, et milleks oma h2dasid puhtasse liivakasti teha, kui vb k2ia diivani taga ja veel targem: OTSE LIIVAKASTI K6RVALE! Me oleme k6ike proovinud, kyll peideti kast suure pappkasti alla, et preilil privaatne oleks, kyll pritsiti sidrunimahla diivani taha, kyll pandi liivakast diivani taha jne. Nyyd siis osteti koju suur puur, terve k66k on seda t2is & niikaua kui ta liivakasti h2da ei tee, puurist v2lja ei saa :D hahah. P2ris julmad v6tted.
Kroonika on aga m6nus koht keeleteritamiseks kyll... No nt uudis Reeda nostalgilisest kingist Iffile. Kas pole p6nev, Reet hoidis 20a eksi kampsikut riidekapis - kyll seal elamises vb palju koisid olla, eeldades, et Iff pole Eesti kuldleedi ainus mees elamises olnud.
No ja siis kuulus keskerakondlane Vietnamis pulmareisil. No vb kommude partei pole seal enam v6imul, aga h6ng on kindlasti alles. Armas Kadri, kas s6ber Edgar oli kalli kingi taga? Et ikka siit vastikust isamaalisest Eestist minema saaks, kus rahvs 66sel igavaid laule laulvat ja presidendivastuv6tul on ilmselt kiluleib nii kallis, et rahva s6ber Edgar sinna ei l2he maksumaksja raha eest s66ma. Kuldse sydamega mees! Sellise venna p2rast poleks isegi kahju kohvrid pakkida ja tasuta tuusik Siberisse v6tta...Kunas ka rong tuleb, armas Edgar, Sul on kindlasti siseinfot...Teinekord Putinile s6brak6net tehes kysi, kuidas plaan v2lja n2eb...
No nt täna lugesin ma artiklit sellest, kuidas Eesti staarid heategevuse korras oma pesu mingisse loosimisse panevad. U, et ostad 20 tonni eest kaupa ja võid võita Rolf Juniori trussikud. Ok, vb Rolfi omad on veel sellised vikerkaare värvides ja mõjuvad tõelise kunstiteosena, aga kui sitasti läheb võid saada sirgendatud & raamitud „Tuhkatriinu“ omad... Aga tunnistagem eesmärk on ju helge, lapsed saavad mähkud jalga. Artiklis oli muidugi rõhutatud, et tegemist on puhta pesuga. Ajee right! Kes oleks ostnud Elvise boksereid, kui need poleks olnud kordagi Elvise jalas. Fän tahab ikka tunda laval valatud higi lõhna...Ropp ja õel – ka seda oskan ma olla.
No ja siis ma täna mõtlesin pilusilmadele, et neid on ikka nii facking palju, et mehe/naise leidmine seal ühiskonnas vist probleeme ei valmista. Pealegi on nad kõik enam-vähem ühte nägu, võta Fing v võta fung, vahe on ilmselt ainult rääkimise kiiruses. Muidugi nad on päris intelligentsed, nii, et lapsed teen pilusilmsega, kust ma muidu need andekad lapsed saan. Sõbra pakutud abikätt ootan siiani, kus mu valge topsik on koos andekate spermatosoididega?
Ja siis ma mõtlesin täna neile meestele ( enamasti eas 40-50), kes naistele (enamasti noortele ) teevad kalleid reise välja. Ja siis vaatad neid pilte ja tsekid vana sandaali – oi pljät kuidas ma neid jõledusi vihkan, pane veel põlvini nailonsokk ka jalga ja ma hüppaks Estonian Airilt ilma langevarjuta alla. Mu sõber kunagi arvas, et sandaali teema on keskealistel meestel. Ma aru ei saa, 40 kukub ära ja siis kaob stiilitunnetus lihtsalt ära? Ise kannad sandaali ja siis tahad noort liha kõrvale, Jumala eest, säästkem häbist! Mees kel on pappi naisi ära osta, võiks olla ka raha normaalsest kingapoest kena king v vähemalt stiilne pläff osta, kui tõesti jaladeodoranti ei tunne ja gaasimaskiga toas viibimine ebameeldivaks osutub.
Homme olen meeldivam inimene, luban!
PS! Kui te oma meest petate, siis tehke seda vähemalt naisega- „Tal pole peenist“ on vähemalt päris arvestatav argument ja vabandus – belive me! Isegi kui pole taimetoitlane, vahel on ikka tunne „Too much meat“. You know what I mean? Ja kui teie märjad unenäod on truud oma naisele, siis sel hetkel olete te valmis abielluma!!!
Nyyd aga nalja elust enesest... Pereisal olen ma vist tihti m6tetes, sest ykskord tuli ta minu juurde ja kysib:" Kas Sa tead kus Kadri pidzaama on?" Ma tahtsin vastata, et ma e kanna pidzaamat, aga mu siidi66s2rgi v6id padja alt leida, kui v2ga vaja on :D T2na tuli ta minu tuppa ja kysis:" Kas Sa tead kas Kadri on t2na kuhugi kakanud ka majas?" Jumala ees, ma oleks peaaegu pyksi lasknud. Ma hakkasin lihtsalt nii sydamest naerma, samal ajal, kui pereema k6rvaltoast hyydis "Poppy". Et siis tegelikult ta pidi minult uurima kas kass on j2lle liivakastist m66da lasknud. Saate aru, meil on kass, kes yhel p2eval otsustas, et milleks oma h2dasid puhtasse liivakasti teha, kui vb k2ia diivani taga ja veel targem: OTSE LIIVAKASTI K6RVALE! Me oleme k6ike proovinud, kyll peideti kast suure pappkasti alla, et preilil privaatne oleks, kyll pritsiti sidrunimahla diivani taha, kyll pandi liivakast diivani taha jne. Nyyd siis osteti koju suur puur, terve k66k on seda t2is & niikaua kui ta liivakasti h2da ei tee, puurist v2lja ei saa :D hahah. P2ris julmad v6tted.
Kroonika on aga m6nus koht keeleteritamiseks kyll... No nt uudis Reeda nostalgilisest kingist Iffile. Kas pole p6nev, Reet hoidis 20a eksi kampsikut riidekapis - kyll seal elamises vb palju koisid olla, eeldades, et Iff pole Eesti kuldleedi ainus mees elamises olnud.
No ja siis kuulus keskerakondlane Vietnamis pulmareisil. No vb kommude partei pole seal enam v6imul, aga h6ng on kindlasti alles. Armas Kadri, kas s6ber Edgar oli kalli kingi taga? Et ikka siit vastikust isamaalisest Eestist minema saaks, kus rahvs 66sel igavaid laule laulvat ja presidendivastuv6tul on ilmselt kiluleib nii kallis, et rahva s6ber Edgar sinna ei l2he maksumaksja raha eest s66ma. Kuldse sydamega mees! Sellise venna p2rast poleks isegi kahju kohvrid pakkida ja tasuta tuusik Siberisse v6tta...Kunas ka rong tuleb, armas Edgar, Sul on kindlasti siseinfot...Teinekord Putinile s6brak6net tehes kysi, kuidas plaan v2lja n2eb...
Vigade parandus
Paar blogi tagasi ma v2itsin, et Alo Mattiisen hukkus Estonial 94aastal.Pean h2biga tunnistama, et olen teinud t6sise faktivea. Ilmselt poleks see v2lja tulnudki, kui ma poleks yhe inimesega vaidlema l2inu, kes v2itis, et Alo ELAB ( vot see on faktiviga! ) Onneks pole ma muidugi ainus rumal, kes arvas, et Mattiisen t6esti merep6hja l2ks. Igatahes inimene, kes minuga vaidles l2ks ja googelas veits ja anna t6ele au, Mattiiseni surmaaastaks on t6esti t6esti hoopis 96.
Olen nyyd h2bi k2tte suremas ja saan aru, miks Pullerits mu l2bikukutas - faktivead on ajakirjaniku suurim patt! :D
Olen nyyd h2bi k2tte suremas ja saan aru, miks Pullerits mu l2bikukutas - faktivead on ajakirjaniku suurim patt! :D
teisipäev, august 26, 2008
T2iuslikkus
Ma vaatan hetkel filmi „Pretty woman“ – minu jaoks klassika. Ma võin seda veel ja veel vaadata, sest Richard ja Julia teevad selle nii tõeliseks. Ilmselt siit ka vastus, miks nad on Hollywoodi tippklass. Mulle pole kunagi meeldinud armastuslood mis kulgevad takistusteta, sest need ei tee inimesi nii lähedaseks kui võiks. Kui Sa oled kõik mäed ületanud ja seal on ikka see tunne, see kirg, mis oli alguses, siis God Dämit, see oli higi, verd ja pisaraid väärt. Kui Sa võidad loteriiga raha, siis sa ju ei hinda seda niipalju, kui töö ja vaevaga teenitud kroone.
Ma sattusin juhuslikult ühe meeskodaniku orkutikontole ja loen siis seal talle kirjutatud iseloomustust. Aus – linnuke kirja, 12p, sihikindel, linnuke kirja 12p, intelligentne, linnuke ja topelt punktid... Halleluujah, hakka või uskuma, et olen cräppi kirjutanud kokku, öeldes, et Eestis ei leidu ühtki kvaliteetmeest. Ja ausõna ma ei tunne ega tea kas see inimene vastab reaalses elus ka kirjeldusele või ei ja kõige hullem, mind ei huvitagi ! Sest kuulake nüüd, tõde on siin tekstis vaid see, et täius seisneb ebatäiuslikkuses. Vb Sa oled kohanud seda inimest eile, vb 2 kuud tagasi, vb aasta, vb aastaid... Ja vb Sa ei näinud või ei osanud näha, vb sa jooksid nagu pime mööda tuba otsides oma täiuslikkust. Ideaale pole olemas! Kõige ideaalsem armastus on aga armastada tingimusteta. Inimesed otsivad & otsivad & isegi kui neile saata vastu inimene, kes vastaks justkui kõigile kriteeriumitele, siis uskuge mind, te ikka otsite edasi ja jäätegi otsima. Aga vb see inimene, keda te kohtasite oma elus varem ongi oma ebat2iuslikkuses just see Teie õige? Mäletate, kirjutasin kunagi, et ma otsin midagi mis oleks hingele, südamele, vaimule ja veel tagatipuks füüsisele. Selleks, et kõike seda olla, ei pea olema täiuslik. Inimesed armastavad ka siis, kui sinu kaaslane pole modellimõõtudes või kui ta ei loe samu raamatuid. Südant ei huvita need facking kriteeriumid, mida me ise oleme paika pannud. Me ei saa otsida armastust tabeli j2rgi, kuhu siis punkte kirja panna. Mitte kriteeriumid ei loe niiv6rd, vaid yldpilt, kas inimene on vastus Teie k6igile kysimustele. Ja 2rge kysige 185cb, 80kg pln! Vaid kysige: midagi head pln...!
Meenutagem lugu minu 16a armumisest. Tagantjärgi ma võin öelda, et kui tunded on nii tulised, et viivad mõistuse ära, siis see asi ei tööta. Armastus teeb pimedaks ja selle tagajärjel me kukumegi aukudesse ja murrame oma südameid. Yks tunne ei tohi saada kinnisideeks, tõelisel armastusel on tiivad, ta lendab ja on vaba – ta ei ole seotud paberiga, ega kohustustega... Nii palju asju, mida 7a tagasi ei mõistnud või ei teadnud. Ma arvasin, et sa oled ainult siis armunud, kui sul katus täiega sõidab ja liblikad peavad kopsu all möllu. Ja alles nüüd aastaid hiljem ma saan aru, kui eksitav see oli... armastuses pole pisaraid, sa ei nuta õhtuti patja – see on rahu ja vaikus... Nagu ma paar päeva tagasi ühele sõbrale ütlesin: „ Me räägime, kuni me õpime ja kuni me otsime, kui me leiame, siis tuleb vaikus – püha vaikus“
Lõpetagem arutu ideaali otsimine, hakakem märkama, vb Sa naeratad päevast päeva ja Sa ei osanud näha, kes Sind naerma ajab, vb Sa vaatad imalaid armastusfilme ja vingud, et Jumal pole Sulle midagi ega kedagi saatnud, vaata enda kõrvale – äkki ta seisabki seal...kogu oma ebatäiuslikus täiuses... Ja ta ongi Sinu soulmate , Sinu seksikas kurnjäu, Sinu vaimne kaaslane, Sinu unistuste naine/mees sügaval südames, kes nüüd pinnale ujuda püüab.
Ainult hirm ise peletab meid õnnest eemale, vb minevik, kus asjad ei olnud nii nagu oleks pidanud v tahtnud. Jah, vb Sa pettud ja saad haiget... Aga proovida ju vb, sest südame kuulma õppimine võtabki aega... Läbi oma kogemuste olen ma õppinud end kuulama. Kui ma 7a tagasi arvasin end kuulvat, et õige on kohal, siis ma kuulsin täiesti võssa. Kui ma 4a tagasi mõtlesin, et ok, üks osa minust nagu kuuleks miskit, aga päris kindel ka pole, sain ma aru, et tegelikult on 2 asja : Üks mida me tahame kuulda ja teine, mida süda meile ütleb. Tarkus on jätta kõrvale oma tahtmised, oma suured tunded ja KUULATA, sest südames on kaart, kus on kõik õiged rajad vastavalt märgistatud.
Vahel mind tabab see paganlik tunne, et ma olen leidnud k6ik, mida ma olen otsinud, ausalt...otse nina all. Aga nagu Uus-Testament ytleb, et algul me tunnetame poolikult ja kui me kasvame suureks ja olemegi leidnud selle, mida me otsime, siis me n2eme nagu palgest palgesse... Siis kaob poolik ja tuleb t2ielik.
Ma sattusin juhuslikult ühe meeskodaniku orkutikontole ja loen siis seal talle kirjutatud iseloomustust. Aus – linnuke kirja, 12p, sihikindel, linnuke kirja 12p, intelligentne, linnuke ja topelt punktid... Halleluujah, hakka või uskuma, et olen cräppi kirjutanud kokku, öeldes, et Eestis ei leidu ühtki kvaliteetmeest. Ja ausõna ma ei tunne ega tea kas see inimene vastab reaalses elus ka kirjeldusele või ei ja kõige hullem, mind ei huvitagi ! Sest kuulake nüüd, tõde on siin tekstis vaid see, et täius seisneb ebatäiuslikkuses. Vb Sa oled kohanud seda inimest eile, vb 2 kuud tagasi, vb aasta, vb aastaid... Ja vb Sa ei näinud või ei osanud näha, vb sa jooksid nagu pime mööda tuba otsides oma täiuslikkust. Ideaale pole olemas! Kõige ideaalsem armastus on aga armastada tingimusteta. Inimesed otsivad & otsivad & isegi kui neile saata vastu inimene, kes vastaks justkui kõigile kriteeriumitele, siis uskuge mind, te ikka otsite edasi ja jäätegi otsima. Aga vb see inimene, keda te kohtasite oma elus varem ongi oma ebat2iuslikkuses just see Teie õige? Mäletate, kirjutasin kunagi, et ma otsin midagi mis oleks hingele, südamele, vaimule ja veel tagatipuks füüsisele. Selleks, et kõike seda olla, ei pea olema täiuslik. Inimesed armastavad ka siis, kui sinu kaaslane pole modellimõõtudes või kui ta ei loe samu raamatuid. Südant ei huvita need facking kriteeriumid, mida me ise oleme paika pannud. Me ei saa otsida armastust tabeli j2rgi, kuhu siis punkte kirja panna. Mitte kriteeriumid ei loe niiv6rd, vaid yldpilt, kas inimene on vastus Teie k6igile kysimustele. Ja 2rge kysige 185cb, 80kg pln! Vaid kysige: midagi head pln...!
Meenutagem lugu minu 16a armumisest. Tagantjärgi ma võin öelda, et kui tunded on nii tulised, et viivad mõistuse ära, siis see asi ei tööta. Armastus teeb pimedaks ja selle tagajärjel me kukumegi aukudesse ja murrame oma südameid. Yks tunne ei tohi saada kinnisideeks, tõelisel armastusel on tiivad, ta lendab ja on vaba – ta ei ole seotud paberiga, ega kohustustega... Nii palju asju, mida 7a tagasi ei mõistnud või ei teadnud. Ma arvasin, et sa oled ainult siis armunud, kui sul katus täiega sõidab ja liblikad peavad kopsu all möllu. Ja alles nüüd aastaid hiljem ma saan aru, kui eksitav see oli... armastuses pole pisaraid, sa ei nuta õhtuti patja – see on rahu ja vaikus... Nagu ma paar päeva tagasi ühele sõbrale ütlesin: „ Me räägime, kuni me õpime ja kuni me otsime, kui me leiame, siis tuleb vaikus – püha vaikus“
Lõpetagem arutu ideaali otsimine, hakakem märkama, vb Sa naeratad päevast päeva ja Sa ei osanud näha, kes Sind naerma ajab, vb Sa vaatad imalaid armastusfilme ja vingud, et Jumal pole Sulle midagi ega kedagi saatnud, vaata enda kõrvale – äkki ta seisabki seal...kogu oma ebatäiuslikus täiuses... Ja ta ongi Sinu soulmate , Sinu seksikas kurnjäu, Sinu vaimne kaaslane, Sinu unistuste naine/mees sügaval südames, kes nüüd pinnale ujuda püüab.
Ainult hirm ise peletab meid õnnest eemale, vb minevik, kus asjad ei olnud nii nagu oleks pidanud v tahtnud. Jah, vb Sa pettud ja saad haiget... Aga proovida ju vb, sest südame kuulma õppimine võtabki aega... Läbi oma kogemuste olen ma õppinud end kuulama. Kui ma 7a tagasi arvasin end kuulvat, et õige on kohal, siis ma kuulsin täiesti võssa. Kui ma 4a tagasi mõtlesin, et ok, üks osa minust nagu kuuleks miskit, aga päris kindel ka pole, sain ma aru, et tegelikult on 2 asja : Üks mida me tahame kuulda ja teine, mida süda meile ütleb. Tarkus on jätta kõrvale oma tahtmised, oma suured tunded ja KUULATA, sest südames on kaart, kus on kõik õiged rajad vastavalt märgistatud.
Vahel mind tabab see paganlik tunne, et ma olen leidnud k6ik, mida ma olen otsinud, ausalt...otse nina all. Aga nagu Uus-Testament ytleb, et algul me tunnetame poolikult ja kui me kasvame suureks ja olemegi leidnud selle, mida me otsime, siis me n2eme nagu palgest palgesse... Siis kaob poolik ja tuleb t2ielik.
esmaspäev, august 25, 2008
T6sielusarjad...
Siin UK-s v6ib ikka telekast igasugu asju n2ha. Vahel tuleb lausa au anda neile, kes kogu seda kupatust v2lja m6tlevad ja vahel j2lle tekib kysimus: Kas seda on ikka vaja? Nt viimane kord kellegi kliitoril6ikust n2hes, n2gin verist suguelundit 2 66d unes :S Saate aru 2h oli saade naiste kliitoritest jm sinna juurde kuuluvast. Kuidas ikka nad nendega rahul ei ole ja kui erinevad need on. Nojah, siis j2rgnes saade "Piinlikud haigused". Oh jumal...ok, ma veel suudan 2ra n2ha kellegi m2daneva naha, aga kui kaamera zoomis sisse 70a vanamehe eesnaha probleemi, siis ...oeh... Aga noh vanal oli mure, ei saanud oma eidekeega 6id ilma piinava valuta m66da saata. Krt, Sa kepid siis hauaeelses eas!
Siis teine sort reality'd on need pulmasaated, 2st olen juba kunagi eelnevalt kirjutanud. Nyyd siis on pop uus saade, kus paarile antakse pulmadeks 12 000£,ainus reegel on, et ainult peigmees vb k6ike korraldada. M6nes m6tes tglt on see hea proovikivi,mina tahaks kyll abielluda sellise mehega, keda ma usaldan nii palju, et laseks tal isegi kleidi endale selga valida. Ja kui mu mees on stiilitu lammas, kes valiks mulle kunstsitsist helekollase kleidi selga, siis EI AIT"H!
Siis yks v2ga kift saade on sellest, kuidas 2 juuksurit kohad vahetavad. Yks on suurlinna tipp stilist ja teine maakoha lihtne "l6ikus2ss". Suurlinna pedejuuksur tuli v2ikelinna ja pidi shoki saama, kui n2gi, et teisel mehel on ainult 2 kammi mida ta soengute tegemiseks kasutab :D Ja vaene maajuuksur ei saanud yldse pihta kuidas 40 erineva harjaga t66tada, r22kimata sellest, et "Tahan VB soengut" tekitas ainult kysim2rke talle n2kku :D Wife Swap on muidugi yks minu lemmikuid, sest no t6esti, kuidas ikka inimesed erinevates kodudes elavad...Ja kui raske on tglt leida seda kuldset teed, kuidas oma lapsi kasvatada.
Teine taoline asi on "Kasvata mu lapsi", kus pere saadetakse puhkama ja noored, kes pole kindlad kas nad on laste saamiseks valmis, peavad 5 p2eva p6nnidega tegelema. Mulle meeldivad eriti poesk2igud! :D Laste kasvatamine on tglt 22rmiselt loominguline ja kift + vastutus, mis mulle meeldib, aga ma ytlen, yksi ma ei tahaks kyll yhtki last kasvatada. Mitte, et ma hakkama ei saaks, aga lihtsalt vahel on vaja hinge t6mmata ja armas ikka kui saad lapsed pooleks tunniks issiga v2lja saata.
Minu suured lemmikud on muidugi k6ik muusiakasaated, olgu siis kooride v6idulaulmine v uute staarihakatiste otsimine. Oi Jumal, vahel v6id kyll laua alla end naerda, mis tondid ikka kuskilt koopast v2lja ilmuvad. Kas t6esti ise ei saada aru kui see elavandike on ikka m6nusa tralli k6rva peal maha pidanud?
Siis teine sort reality'd on need pulmasaated, 2st olen juba kunagi eelnevalt kirjutanud. Nyyd siis on pop uus saade, kus paarile antakse pulmadeks 12 000£,ainus reegel on, et ainult peigmees vb k6ike korraldada. M6nes m6tes tglt on see hea proovikivi,mina tahaks kyll abielluda sellise mehega, keda ma usaldan nii palju, et laseks tal isegi kleidi endale selga valida. Ja kui mu mees on stiilitu lammas, kes valiks mulle kunstsitsist helekollase kleidi selga, siis EI AIT"H!
Siis yks v2ga kift saade on sellest, kuidas 2 juuksurit kohad vahetavad. Yks on suurlinna tipp stilist ja teine maakoha lihtne "l6ikus2ss". Suurlinna pedejuuksur tuli v2ikelinna ja pidi shoki saama, kui n2gi, et teisel mehel on ainult 2 kammi mida ta soengute tegemiseks kasutab :D Ja vaene maajuuksur ei saanud yldse pihta kuidas 40 erineva harjaga t66tada, r22kimata sellest, et "Tahan VB soengut" tekitas ainult kysim2rke talle n2kku :D Wife Swap on muidugi yks minu lemmikuid, sest no t6esti, kuidas ikka inimesed erinevates kodudes elavad...Ja kui raske on tglt leida seda kuldset teed, kuidas oma lapsi kasvatada.
Teine taoline asi on "Kasvata mu lapsi", kus pere saadetakse puhkama ja noored, kes pole kindlad kas nad on laste saamiseks valmis, peavad 5 p2eva p6nnidega tegelema. Mulle meeldivad eriti poesk2igud! :D Laste kasvatamine on tglt 22rmiselt loominguline ja kift + vastutus, mis mulle meeldib, aga ma ytlen, yksi ma ei tahaks kyll yhtki last kasvatada. Mitte, et ma hakkama ei saaks, aga lihtsalt vahel on vaja hinge t6mmata ja armas ikka kui saad lapsed pooleks tunniks issiga v2lja saata.
Minu suured lemmikud on muidugi k6ik muusiakasaated, olgu siis kooride v6idulaulmine v uute staarihakatiste otsimine. Oi Jumal, vahel v6id kyll laua alla end naerda, mis tondid ikka kuskilt koopast v2lja ilmuvad. Kas t6esti ise ei saada aru kui see elavandike on ikka m6nusa tralli k6rva peal maha pidanud?
pühapäev, august 24, 2008
Elu pole kunagi 6iglane
Ma vaatasin täna populaarset X-faktorit ja seal oli üks noormees, kes tuli saatesse kuna loodab seeläbi leida oma bioloogilisi vanemaid ja tõestada neile, et ta pole päris väärtusetu inimene. Kusjuures kutt osutus tõesti äärmiselt andekaks. Kuidagi kurb oli see esitus siiski, hääl värises ja olemuselt oli ta juba veidi häbelik ja elust räsitud & samas põles tema mingi sisemine tuli. Mis tunne võib küll olla, kui oled kellegi poolt hüljatud, kas see mõjutab nende laste enesehinnangut? Ilmselt üks põhjuseid, miks ma ei tahaks kunagi olla kasuvanem, on see, et ühel päeval tahavad nad ikka teada tõde oma bioloogilistest vanematest ja kuigi ma saan sellest täiesti aru, usun, et see teeks mulle haiget. Ja ilmselt saaks ma veel rohkem haiget, kui mu lapsed saaksid aru, et päris ema/isa ei taha tõesti neist midagi kuulda ja nad on sellep2rast õnnetud või vastupidi - lapsed on suured ja need, kes kunagi loobusid on nüüd valmis vanemaid mängima hakkama. Igal muul juhul aga oleksin mina kindlasti üks nendest, kelle peres oleks alati ruumi ka mõnele õnnetule ilmakodanikule. Sest küsimus pole ju niivõrd rahas, raha on vahend. Küsimus on selles, kas meie südames on ruumi, et pakkuda kõike, mis meil on ka inimesele, kes pole meie liha ja veri.
Pere tuli täna oma puhkuselt tagasi ja mul oli nii hea meel lapsi jälle näha, enne nende tulekut ma küll pisut mossitasin, et ilus vaikne aeg on läbi jne, aga kui nad uksest sisse tulid ja mind musidega üle valasid, siis mu süda sulas ja ma jälle mõistsin kui armsad ja väärtuslikud nad ikka on. Pisike oli uue laulu ka ära õpinud „„Under my umbrella, ella, ella, ee-ee-ee.“ Ta on lihtsalt nii kift.
Kaks mulle väga armast inimest on kohe, kohe pooldumas ja maailm peaks saama 2 tüdrukutirtsu võrra rikkamaks. Tegingi täna pakikesi juba valmis, kui pereema sisse kargas ja küsis: „Sa oled rase?“ Ma tahtsin nii öelda, et „Pühast vaimust?“ Ei no, arvestades, et kohalikud räägivad, et ma pidavat Jamsega abielluma, siis muidugi titt oleks kõige krooniks. UK-s ikka gossipit jätkub. Eniveis , beebiasju ostmas käies muidugi naisele loomupäraselt mind tabas titeisu, aga nähes, kui paljud lapsed kasvavad poolikutes perekondades, siis ma just ei hakka nüüd suvalisega lapsi tegema exole.
Nende titeasjade pärast oli mul muidugi poes ilge jama. Ostsin mina kõigepealt natuke kraami iseendale. Maksin kassasse ära ja mõtlesin, et samas poes on ka väga hea beebiosakond, et lähen käin tiiru seal. Valisin asjad välja ja läksin teise kassasse, kus töötas mingi india eit. Tõmbab siis asjad läbi ja küsib, et:“ Kotti pole Teile vist vaja?“ Ütlesin, et ei ole tarvis jah, et näete pange nendele asjadele juurde. Võtab siis minu koti, teeb selle lahti, noh seal oli paar Bossi asja ja Armani stuffi(a’la selline pikanäpumeeste unistuste kaup ühesõnaga) ja küsib siis, et kas teile nende asjade tšekk on. Mina vastu, et jah on ikka... (automaatselt ) Tema omakorda: „Näidake pln“. Ja siis mul meenus, et rsk, teise kassa müüja ei andnud tšekki & ma ei hakanud küsima ka, sest olin kindel, et mul seda vaja ei lähe. Ütlesin siis, et jooksen teise kassasse, küll mind mäletatakse. Lähen sinna, küsin, et kus see müüja on, kes 20 min tagasi siin oli. „Kell on 4 jah, ta läks koju ära“. Mul täis paanika, india eit muudkui möliseb TSEKKI, TSEKKI, mina muudkui seletan, et mulle ei antud tšekki. Siis läks eit ise teise kassiiri juurde, tema ütles, et ära põe, asi korras. Seal me siis kõik vaidlesime, kui ta lõpuks ikka pihta sai asjale, minul muidugi niigi häbi roomasin poest välja, aga Maarjal oli hing nii täis, see jäi seda mutti sõimama :D Mul oli, et LÄHME juba! „ See oli teist ikka täiesti ebaviisakas!“ Aga tegelikult tõesti, kassas peaks olema näha, mis sealt on läbi müüdud ja no andke andeks, nii loll ma ka pole, et hakkan küüntega turvaelemente ära kakkuma ja siis viskan varastatud kauba müüjale vabatahtlikult näkku. Debiilik mis debiilik!
Maarjaga on üldse päris tore, kohe kahju, et ta nüüd Eestisse ära läheb. Viimane kord shoppamast tulles rääkisime inimkaubandusest, ta nimelt oli just lugenud sellekohast raamatud „Globaalne inimkaubandus“ vms. Sellest, kuidas arengumaadest viiakse väevõimuga naisi nt Kreekasse, mis on turismisihtpunkt. Tüdrukutele tehakse kursus, et kuidas ja mismoodi nad peavad kliente rajalt maha tõmbama ja kursuse üks osa on selgitustöö mis juhtub kui sõna ei kuulata. Nt üks tüdruk vägistati 5 mehe poolt ja seejärel viidi minema. Teine tüdruk hakkas siis uurima mis sõbrannaga tehti. Neiu viidi värske haua peale ja öeldi „ Kui Sa ei tee, mida Sulle öeldakse, lõpetad siin kõrval“. Arengumaade naisorjasid kasutatakse ka nt ÜRO sõdurite rahuldamiseks. Selline on elu ja reaalsus. Välismaale tööleminek on tegelikult äärmiselt ohtlik ja sellepärast tasub kasutada turvalisi võimalusi, nt tulla minu mantlipärijaks :D
Ma armastan intelligentseid naisi ja muidugi mehi ka. Äärmiselt meeldiv on suhelda inimestega, kel on lai silmaring ja kellega saab arutleda väga erinevatel teemadel. Kunagi oli üks tüüp, kes oli minust huvitatud & muudkui üritas mingi väljaimetud teemal juttu teha. Ja ükskord ma ütlesin, et kuule, arvestades Sinu olukorda hetkel, ma soovitan Sulle üht raamatut. Ja tema küsib, et .“ Palju lehekülgi?“ Ütlesin, et no u 300. „Issand, mul pole aega nii paksu raamatut lugeda ja ma pole kunagi nii paksu raamatut lugenudki“ :S No tere Aadu, kui ma enne pidasin teda saapaks, siis peale seda vestlust käis mu peast vaid üks mõte läbi“ Kallis Jumal, kas Sa tõesti tahad mind rumalale naiseks panna, säästa mind idiootidest ja saada mulle mu kass!“ Ma jälestan selliseid mehi, kes maast ega ilmast midagi ei tea – lehti ei loe, raamatut pole näinud ja telekast vaatab ainult simpsoneid. Järgmine kategooria idikaid on need, kel pole ei tööd, mida nad kirega teeks, ega isegi hobisid mitte. Kle mine mängi või kord nädalas jalkat, saad ka paar boonuspunkti. Kui ma mõtlen inimestele, kes on mulle elus tõeliselt muljet avaldanud, siis on need alati olnud need, kes kas usuvad või teevad midagi kirega. Olgu selleks nende töö, hobi, põhimõtted, nad on sisemiselt säravad inimesed, kes suudavad olla miski või keski ka indiviidina. Kui ma pisut noorem olin, siis tõele au andes ka mina ei armastanud väga lugeda, keskkooliaegne kohustuslik kirjandus oma nõmeda valikuga oli võtnud minult isu. Hiljem, kui mul tekkisid kindlat sorti huvid ja ma hakkasin raamatukogudest ja poodidest leidma asju, mis mulle tõeliselt huvi pakkusid sai minust eneseharimise nautija. Mulle meeldis jagada inimestele midagi, mis mind huvitas ja milles olin end ise täiendanud.
Ilmselt on kõik arusaanud sellest, kui suur eeskuju oli mulle vanaisa. Üks tema parimaid omadusi oli lai silmaring. Ja kui ta midagi ei teadnud, siis ta võttis kätte ja uuris. Polnud küsimust millele ta vastamata oleks jätnud. Poliitika, ajalugu, tehnika, loodus – kõigest paistis kõike ta teadvat. Tema ööd möödusid lugedes – raamatud, ajalehed. Pidi ikka lammas küll olema, kui minu vanaisaga millestki rääkida polnud. Ja sealt ongi tulnud minugi teadmisjanu. Ma vahel kuulan mõnd inimest ja mõtlen: „ Issand kui kosutav, kui keegi jagab oma teadmisi, see arendab mindki.“
Teate seda tarkust, et tütred otsivad meest oma isa järgi, see on kahe otsaga asi. Minu jaoks oli vanaisa isa eest, ikkagi perepea ja autoriteet. Ja ma tunnistan, et üks osa minust otsib tõesti karmikäega, intelligentset ja hea huumorisoonega meesolevust, sest selline oli minu igapäeva eeskuju, aga samas tõele näkku vaadates, teine pool minust tahab osakest ka isast, kes on olnud aastaid lavainimene, edev seltskonna lõvi...MUUSIK. Muusika on minu geenides, aga kasvatus on teinud minust selle inimese kes ma olen – avatud, ausa ja otsekohese ja selle eest võlgnen ma tänusõnad ainult ühele inimesele – olgu vesiroosid talle kerged. Ma lugesin just artiklit ajakirjanikust, kes töötas korrespondendina Iraagi sõjakoldes. Tema armastatu otsustas järgneda Baghdadisse NDI (national Democratic Institute ) Iraagi programmi kaudu. Ja ühel hommikul sai mees kõne – tema naine oli saanud atentaadis surma. Selline on elu sõja ajal. „Kuni surm meid lahutab“. 129 ajakirjanikku on surma saanud alates 4 juunist 2008 Iraagis. Ütleme nii, et ma pole valinud just kõige ohutumat ametit :D
Ühesõnaga, elu on karm ja keeruline, hüljatud lapsed otsivad vanemaid, inimorjaks müüdud naised ootavad kedagi, kes neid mustast ringist välja päästaks, maailm ootab sõja lõppu. Ja globaalsetele muredele on meil veel kõigil isiklikud valikud ja mured – olgu kehv tervis, tuksi läinud suhe, töötus, teadmatus, mida oma eluga pihta hakata... Aga ometigi on alati valgus, nagu ütles kord üks pastor: „ Meil ei oleks kaunist tärkava loodusega kevadet, kui puuduks kare talv“. Ehk siis elu koosnebki tõusudest ja mõõnadest. Alati, ma rõhutan alati tuleb lõpuks päike välja... Tuleb vaid uskuda, loota ja armastada!:)
Pere tuli täna oma puhkuselt tagasi ja mul oli nii hea meel lapsi jälle näha, enne nende tulekut ma küll pisut mossitasin, et ilus vaikne aeg on läbi jne, aga kui nad uksest sisse tulid ja mind musidega üle valasid, siis mu süda sulas ja ma jälle mõistsin kui armsad ja väärtuslikud nad ikka on. Pisike oli uue laulu ka ära õpinud „„Under my umbrella, ella, ella, ee-ee-ee.“ Ta on lihtsalt nii kift.
Kaks mulle väga armast inimest on kohe, kohe pooldumas ja maailm peaks saama 2 tüdrukutirtsu võrra rikkamaks. Tegingi täna pakikesi juba valmis, kui pereema sisse kargas ja küsis: „Sa oled rase?“ Ma tahtsin nii öelda, et „Pühast vaimust?“ Ei no, arvestades, et kohalikud räägivad, et ma pidavat Jamsega abielluma, siis muidugi titt oleks kõige krooniks. UK-s ikka gossipit jätkub. Eniveis , beebiasju ostmas käies muidugi naisele loomupäraselt mind tabas titeisu, aga nähes, kui paljud lapsed kasvavad poolikutes perekondades, siis ma just ei hakka nüüd suvalisega lapsi tegema exole.
Nende titeasjade pärast oli mul muidugi poes ilge jama. Ostsin mina kõigepealt natuke kraami iseendale. Maksin kassasse ära ja mõtlesin, et samas poes on ka väga hea beebiosakond, et lähen käin tiiru seal. Valisin asjad välja ja läksin teise kassasse, kus töötas mingi india eit. Tõmbab siis asjad läbi ja küsib, et:“ Kotti pole Teile vist vaja?“ Ütlesin, et ei ole tarvis jah, et näete pange nendele asjadele juurde. Võtab siis minu koti, teeb selle lahti, noh seal oli paar Bossi asja ja Armani stuffi(a’la selline pikanäpumeeste unistuste kaup ühesõnaga) ja küsib siis, et kas teile nende asjade tšekk on. Mina vastu, et jah on ikka... (automaatselt ) Tema omakorda: „Näidake pln“. Ja siis mul meenus, et rsk, teise kassa müüja ei andnud tšekki & ma ei hakanud küsima ka, sest olin kindel, et mul seda vaja ei lähe. Ütlesin siis, et jooksen teise kassasse, küll mind mäletatakse. Lähen sinna, küsin, et kus see müüja on, kes 20 min tagasi siin oli. „Kell on 4 jah, ta läks koju ära“. Mul täis paanika, india eit muudkui möliseb TSEKKI, TSEKKI, mina muudkui seletan, et mulle ei antud tšekki. Siis läks eit ise teise kassiiri juurde, tema ütles, et ära põe, asi korras. Seal me siis kõik vaidlesime, kui ta lõpuks ikka pihta sai asjale, minul muidugi niigi häbi roomasin poest välja, aga Maarjal oli hing nii täis, see jäi seda mutti sõimama :D Mul oli, et LÄHME juba! „ See oli teist ikka täiesti ebaviisakas!“ Aga tegelikult tõesti, kassas peaks olema näha, mis sealt on läbi müüdud ja no andke andeks, nii loll ma ka pole, et hakkan küüntega turvaelemente ära kakkuma ja siis viskan varastatud kauba müüjale vabatahtlikult näkku. Debiilik mis debiilik!
Maarjaga on üldse päris tore, kohe kahju, et ta nüüd Eestisse ära läheb. Viimane kord shoppamast tulles rääkisime inimkaubandusest, ta nimelt oli just lugenud sellekohast raamatud „Globaalne inimkaubandus“ vms. Sellest, kuidas arengumaadest viiakse väevõimuga naisi nt Kreekasse, mis on turismisihtpunkt. Tüdrukutele tehakse kursus, et kuidas ja mismoodi nad peavad kliente rajalt maha tõmbama ja kursuse üks osa on selgitustöö mis juhtub kui sõna ei kuulata. Nt üks tüdruk vägistati 5 mehe poolt ja seejärel viidi minema. Teine tüdruk hakkas siis uurima mis sõbrannaga tehti. Neiu viidi värske haua peale ja öeldi „ Kui Sa ei tee, mida Sulle öeldakse, lõpetad siin kõrval“. Arengumaade naisorjasid kasutatakse ka nt ÜRO sõdurite rahuldamiseks. Selline on elu ja reaalsus. Välismaale tööleminek on tegelikult äärmiselt ohtlik ja sellepärast tasub kasutada turvalisi võimalusi, nt tulla minu mantlipärijaks :D
Ma armastan intelligentseid naisi ja muidugi mehi ka. Äärmiselt meeldiv on suhelda inimestega, kel on lai silmaring ja kellega saab arutleda väga erinevatel teemadel. Kunagi oli üks tüüp, kes oli minust huvitatud & muudkui üritas mingi väljaimetud teemal juttu teha. Ja ükskord ma ütlesin, et kuule, arvestades Sinu olukorda hetkel, ma soovitan Sulle üht raamatut. Ja tema küsib, et .“ Palju lehekülgi?“ Ütlesin, et no u 300. „Issand, mul pole aega nii paksu raamatut lugeda ja ma pole kunagi nii paksu raamatut lugenudki“ :S No tere Aadu, kui ma enne pidasin teda saapaks, siis peale seda vestlust käis mu peast vaid üks mõte läbi“ Kallis Jumal, kas Sa tõesti tahad mind rumalale naiseks panna, säästa mind idiootidest ja saada mulle mu kass!“ Ma jälestan selliseid mehi, kes maast ega ilmast midagi ei tea – lehti ei loe, raamatut pole näinud ja telekast vaatab ainult simpsoneid. Järgmine kategooria idikaid on need, kel pole ei tööd, mida nad kirega teeks, ega isegi hobisid mitte. Kle mine mängi või kord nädalas jalkat, saad ka paar boonuspunkti. Kui ma mõtlen inimestele, kes on mulle elus tõeliselt muljet avaldanud, siis on need alati olnud need, kes kas usuvad või teevad midagi kirega. Olgu selleks nende töö, hobi, põhimõtted, nad on sisemiselt säravad inimesed, kes suudavad olla miski või keski ka indiviidina. Kui ma pisut noorem olin, siis tõele au andes ka mina ei armastanud väga lugeda, keskkooliaegne kohustuslik kirjandus oma nõmeda valikuga oli võtnud minult isu. Hiljem, kui mul tekkisid kindlat sorti huvid ja ma hakkasin raamatukogudest ja poodidest leidma asju, mis mulle tõeliselt huvi pakkusid sai minust eneseharimise nautija. Mulle meeldis jagada inimestele midagi, mis mind huvitas ja milles olin end ise täiendanud.
Ilmselt on kõik arusaanud sellest, kui suur eeskuju oli mulle vanaisa. Üks tema parimaid omadusi oli lai silmaring. Ja kui ta midagi ei teadnud, siis ta võttis kätte ja uuris. Polnud küsimust millele ta vastamata oleks jätnud. Poliitika, ajalugu, tehnika, loodus – kõigest paistis kõike ta teadvat. Tema ööd möödusid lugedes – raamatud, ajalehed. Pidi ikka lammas küll olema, kui minu vanaisaga millestki rääkida polnud. Ja sealt ongi tulnud minugi teadmisjanu. Ma vahel kuulan mõnd inimest ja mõtlen: „ Issand kui kosutav, kui keegi jagab oma teadmisi, see arendab mindki.“
Teate seda tarkust, et tütred otsivad meest oma isa järgi, see on kahe otsaga asi. Minu jaoks oli vanaisa isa eest, ikkagi perepea ja autoriteet. Ja ma tunnistan, et üks osa minust otsib tõesti karmikäega, intelligentset ja hea huumorisoonega meesolevust, sest selline oli minu igapäeva eeskuju, aga samas tõele näkku vaadates, teine pool minust tahab osakest ka isast, kes on olnud aastaid lavainimene, edev seltskonna lõvi...MUUSIK. Muusika on minu geenides, aga kasvatus on teinud minust selle inimese kes ma olen – avatud, ausa ja otsekohese ja selle eest võlgnen ma tänusõnad ainult ühele inimesele – olgu vesiroosid talle kerged. Ma lugesin just artiklit ajakirjanikust, kes töötas korrespondendina Iraagi sõjakoldes. Tema armastatu otsustas järgneda Baghdadisse NDI (national Democratic Institute ) Iraagi programmi kaudu. Ja ühel hommikul sai mees kõne – tema naine oli saanud atentaadis surma. Selline on elu sõja ajal. „Kuni surm meid lahutab“. 129 ajakirjanikku on surma saanud alates 4 juunist 2008 Iraagis. Ütleme nii, et ma pole valinud just kõige ohutumat ametit :D
Ühesõnaga, elu on karm ja keeruline, hüljatud lapsed otsivad vanemaid, inimorjaks müüdud naised ootavad kedagi, kes neid mustast ringist välja päästaks, maailm ootab sõja lõppu. Ja globaalsetele muredele on meil veel kõigil isiklikud valikud ja mured – olgu kehv tervis, tuksi läinud suhe, töötus, teadmatus, mida oma eluga pihta hakata... Aga ometigi on alati valgus, nagu ütles kord üks pastor: „ Meil ei oleks kaunist tärkava loodusega kevadet, kui puuduks kare talv“. Ehk siis elu koosnebki tõusudest ja mõõnadest. Alati, ma rõhutan alati tuleb lõpuks päike välja... Tuleb vaid uskuda, loota ja armastada!:)
neljapäev, august 21, 2008
Ma ei karda r22kida...ma ei karda vaikida...
Teate ma olen kuulnud naiste suust viimasel ajal imelikke lauseid, kui nad parasjagu kommenteerivad oma suhteid. “ Nojah, ta pole just minu unistustemees” v6i “ Ta pole kyll minu hingesugulane, aga…” jne jne. Ja ma m6tlen, kas need naised on olnud rumalad, et nad pole oodanud oma 6iget, v6i vastupidi 2kki nad on teinud parima v6imaliku valiku selle seast, mis valida on ja garanteerinud, et nad pole v2hemalt yksinda. V2hemalt on neil ju armastav mees, mis sest, et vb mitte nii atraktiivne v mitte
nii tark, kui tahaks v olgu selleks miinuseks mis tahes.
M6ned p2evad tagasi ytles mu ammune tuttav, et ta pole yhtki naist oma elus nii palju armastanud kui mind. Mille peale mina oma telesaadet edasi vahtisin & ytlesin : “ Yeah right”, tema kuulis muidugi “ Ole vait” ja s6imas mul n2o t2is, et kuidas ma nii ylbe saan olla, tema r22gib oma tunnetest ja mina ei muutu isegi 2revaks. Ma lihtsalt ei osanud midagi v2ga tarka kosta, sest tema tunnetest olin ma ammu ilma aru saanud ja minul lihtsalt pole selliseid tundeid ja kui Sa ei saa 6elda “ Mina Sind ka”, siis on ju targem vait olla. Pealegi ma kas tihti ei usu selliseid asju v mulle lihtsalt ei l2hegi korda. Teisalt armas kuulda ikka, kui keegi peab Sind elu t2htsaimaks naiseks, aga see ei muuda fakti, et mina ikka ootan – ootan & ootan seda kuradima Hr.Oiget, keda ilmselt kunagi ei tulegi ja kui ma sellest kunagi aru saan, on ka need mehed l2inud, kes omal ajal oleks elu andnud, et minuga altari ette k6ndida. Nad on leidnud oma alternatiivid, nemad pole olnud nii rumalad, et veedavad aega parem yksinda, kui kellegi hea, kuid ehk mitte 6igega.
Kui ma m6tlen loogiliselt, siis h2id mehi on nii palju, sh ka vallalisi. Ja nagu nii m6nedki on mulle 6elnud “ Meist saaks hea paar”, siis ma tean, et saakski. Elaksime r66msalt koos, ilmselt ma triigiks isegi mehe s2rke ja annaks 2 korda p2evas k2tte, aga see pole see… Ma ei taha, ei taha, ei taha! Ma ei taha olla lihtsalt koos, et arved oleks makstudja voodi poleks kylm. Ma pole pime, ma n2en ise ka neid inimesi, kes tahavad mulle pakkuda parimat, viska ainult vasak k2si ette, kihlu ja hakka pidu pidama.
On 2te sorti mehi, yhed kes kallavad Sulle kogu oma armastuse kaela ja ytlevad “ Ytle, et Sina mind ka!” ja on teised, kes iial end peale ei suru, kes teeb Sinu jaoks k6ike, kehastub Sinu parimaks s6braks, vaikselt istub ta diivanil Sulle l2hemale, sina viskad kurja pilgu ja ta t6mbub eemale… Sa n2ed tema silmis seda tunnet, aga sa m2ngid lolli ja teed n2o, et Sa ei saa millestki aru. Jah, ka mina olen selline, ma m2ngin ja teesklen, et ma ei saa aru, sest nii ma s22stan end olukorrast, kus pean s6nadega kellegile haiget tegema. Ma lubasin kunagi oma v2ga heale s6brale, et j2rgmine mees, kellega ma magan on minu tulevane abikaasa. Ilmselt mu s6bral oleks sygavalt pohhui, kui ma oma lubadust murraksin. Aga millegi p2rast on see lubadus saanud minu enese sydameasjaks. Raske on muidugi k2si sydamel lubada, et ma nyyd 30nda eluaastani v isegi surmani ts6libaadis élan, aga ma oma sygaval sydames loodan, et mul 6nnestub oma s6na pidada. Ma tahan, et see nii oleks, sest siis ma saaks enese yle uhke olla. Ma olen valmis selleks, et ma saan kogeda fyysilise, vaimse ja hingelise t6mbe koosk6la. Ma ei taha , et ma magan Mardiga, muresid kurdan Kallele ja vaimset yhtekuuluvust tunnen Imrega.( nimed on v2ljam6eldised ) Ma olen alati olnud tydruk, kes kysib rohkemat, kes ei lepi v2hesega… Ja ma ytlen, et kuigi ma kihutan meeletutel kiirustel, kuulan raskes koguses rocki ja k2in 10 korda tihedamalt kuumas vannis, et enda seksuaalpingeid alandada, loodan ma , et see piin tasub end ykskord 2ra :D Ma saan aru, ma olen 20ndates noor naine ja ma ei peaks ennast sellisel viisil piinama, aga mu syda ja kaine m6istus on siinkohal yhel meelel. J22 iseendaks, ole kannatlik ja k6ik loksub paika.
Ma olen viimasel ajal tundnud, et ma ei saa oma elus ise paljusid asju kontrollida ja seep2rast ma tunnen, et pean usaldama oma elu kellegi teise k2tesse. Kellegi v6imsama. Ma ei saa kedagi, ega midagi kontrollida, aga ma saan hingata sygavalt sisse ja oelda “ Ma olen valmis selleks, mis elu toob, ma v6tan vastu v2ljakutsed, ma v6tan vastu kingitused ja seisan julgelt vastu oma saatusele. Ma ei karda elada, ma ei karda surra, ma ei karda komistada, ega r22kida, ma ei karda vaikida, kui 6elda pole miskit, ma ei karda paluda, kui vajan abi, ma ei karda olla aus ega haavatav, ma ei karda olla tugevam kui teised – ma olen see, kes ma olen, ma armastan end sellisena nagu olen ja ma olen avatud sydamega kogu maailmale.”
Yhtekuuluvustunne
Mul on siiras r66m, et eestlased on j2lle leidnud yhtekuuluvustunde. Ma olen alati kahetsenud, et syndisin 86a, mitte pisut varem. Ma olin liiga v2ike, et taasiseseisvumise v6lust tol hetkel aru saada. Ma oleks tahtnud olla baltiketis ja ma oleks tahtnud laulda k6igi teiste eestlastega Eestit vabaks. Ma olen lihtsalt seda tyypi – ma armastan vabadust ja ma hindan kokkuhoidvaid inimsuhteid. See aeg oleks olnud lihtsalt nii minulik.
Eile 66sel ma ei saanud und ja j2in teleka ette tukastama, kl6psutasin erinevaid kanaleid pidi ja discovery pealt tuli film Estonia hukust. Ma m2letan seda 1994a sygis66d v2ga h2sti – saabusime emaga just samal 66l Sweitzist ja see uudis mis meid Eestis ootas oli p2ris shokeeriv. Seda filmi vaadates sain ma aru, kui kaduv meie ymber k6ik on. Veidral moel v6ttis meri Eestilt 2 v2ga andekat muusikut Urmase ja Alo. Viimase kirjutatud lugusid olen ma ise oma elu jooksul p2ris palju esitanud, sh matustel. Ja Urmase looming on praegu j6udnud eestlasteni minu hea s6bra, Margus Vaheri esituses. Me oleme k6ik kyll kaduvad, aga see, mis me maailmale anname j22b meist maha teiste inimeste kaudu. S2ravad t2hed… need kustuvad kiiresti. Presly, Monroe jne jne. Nii palju on n2iteid elust enesest, kus yhe inimese aeg saab l2bi. Kui u paar kuud tagasi lahkus meie seast “10 p6hjust Sind vihata” staar Headge , siis ma m6tlesin ka, et miks kyll v6etakse meilt need andekad lootustandvad t2hed. Aga vb on nende missioon elus t2idetud. Mis oleks juhtunud, kui Monroe oleks edasi elanud? Ta oleks vananenud ja drugide kasutamisest lolliks ja inetuks muutunud. Vb nii ongi parem, et ta l2ks veel siis, kui k6ik oli kaunis ja glamuurne, ta sai surra diivana. P2ris tihti meenutan printsess Dianat, milline harukordne naine, kes muutis maailma. Aga kas te m2letate, kuidas lein yhendas kogu maailma inimesi, usun, et kui Dianal oleks olnud v6imalus seda n2ha, siis ta ilmselt m6istaks ka ise, et selle nimel oli ilus surra.
T2na 66laulupeo videosid vaadates m6istsin ma veel enam oma vanaisa m2ssumeelsust. M6istan miks ta salaja Eesti lippu kodus hoidis ja miks ta kirjutas oma siberi m2lestusi ja miks see k6ik talle nii oluline oli. Me kyll k6ik loodame, et 50a tagune ei kordu, aga Gruusia syndmusi arvestades, ma enam ei imesta, kui varsti meid rongi pistetakse ja kuhugi kaugele 2ra viiakse. Ja kuna ma tean, et minu perekonda on see trag66dia varem puudutanud, siis seda enam ma tahan olla see, kes v6itleb parema, turvalisema ja kokkuhoidlikuma Eesti nimel. Ja j2lle on see moment, kus ma vanaisa emotsionaalseid lugusid igatsen… Tema oli minu parim ajaloo6pik.
Mida ma tahan t2na 6elda? M2letage – m2letage neid inimesi, kes on maailmale andnud ja seej2rel maailmalt v6etud, kandke edasi seda p6lvest p6lve. Olge uhked selle yle kust te tulete. Me ei peaks olema mitte vaid uhked eestlased, kes oma kodumaad armastavad, vaid me peaks saama ka ilmakodanikena paremateks inimesteks. Vb see k6lab missiklikult, aga rahu on midagi, mida me k6ik otsime… Alo s6nadega: “ Ei muutu see aegade rutus, me r2nnak on rahutu ring, nii elus kui muinasjutus j22b suurimaks otsijaks hing”. Otsige enda seest & otsige enda ymbert, otsige ilusat ja head ja jagage seda maailmaga! Armastan!
esmaspäev, august 18, 2008
Laste kasvatusest
Ooohhh… Gavini muusika on mul katuse vist paigast 2ra ajanud. Eile l2ksin plaadipoodi ja tellisin tema seni ilmunud t2htsamad plaadid. 4 sotti yhe plaadi eest on muidugi p2ris kr6be hind, aga ma ytlen, v22rt kraami eest olen ma n6us sellist raha maksma. Nyyd ma siis ootan postiljoni, nagu v2iksena j6uluvana ja oma kauaoodatud kingitust. Teate, ennast peab ikka armastama ja vahel vb ju enesele v2ikseid kingitusi teha.. Hea raamat v6i plaat, kontsertipilet v tavap2rasest kallim 6htus66k heas restoranis. Mis seal salata, ma armastan ennast ja ma tean k6igist k6ige paremini, mis mind r66mustab. Ma olen elu jooksul saanud igasugu kingitusi ja k6ige paremad kingid on olnud need, mille puhul Sa n2ed, et inimene on seda ostes, valides, valmistades v6i otsides kogu hinge ja sydamega Sulle m6elnud. Kui ma ise kingitusi teen, siis ma l2htun 2st asjast, et pakis oleks midagi praktilist & midagi sydamest. Ma yritan v2ltida m6ttetute asjade kinkimist. Emaga yksp2ev korteri asju arutades tuli jutuks soolaleib ja ta ytles, et hirmuga m6tleb, kui inimesed hakkavad kylla tulema ja ostavad mingeid jubedaid vidinaid, mis kuhugi ei sobi, sinu maitsele ei vasta v on yldse j6ledad tolmukogujad. Sellep2rast ma alati r6hutangi, et teisele inimesele kinki tehes, pyya m6elda kes ta on, milline on tema taust ja huvid. Pyya l2htuda isiksusest. Teine asi, mis meil samal p2eval emaga jutuks tuli oli ootamatud kylalised. Me m6lemad oleme seda sorti inimesed, kes ei kannata, kui etteteatamata tullakse v kui kodu on l2bik2igu hoov, mis on yks p6hjus, miks ma tahan korterit veidike kaugemale. St automaatselt seda, et tulevad siiski ainult kutsutud inimesed, sa saad v6tta eraldi aja, et koristada v nt poes k2ia. Ma olen kylalislahke inimene, aga mulle meeldib pakkuda oma kylalisele m6nusat vastuv6ttu, tekitada neis tunnet, et nad on oodatud.
Eniveis…mul on nyyd k2sil n2dalane puhkus ja ma t6eliselt naudin vaikust ja rahu. Vaatan h2id saateid, m6nulen vannis, koristan & kokkan. Kvaliteetaeg! K6ige parem asja juures on muidugi see, et kui ma yksi kodus olen, siis rock on taevani ja ma ise l6ugan ka veel otsa.
Teate, ma vaatasin eile yht videot…
http://www.youtube.com/watch?v=Hdo_wYIOkcM
Esimene kord kui ma seda vaatasin, hakkasid mul pisarad lihtsalt voolama. Miks? Sest mul seostusid isa ja poeg ja selle yhenduse erilisus. Eile vaatasin just realityshowd Wife Swap ( naiste vahetus ) ja seal oli ka yhes perekonnas teemaks see, et vanematel polnud laste jaoks p2evaplaanis aega. Lapsed olid kunstiklassis ja tantsutrennis ja kus kuradis veel. L6puks kui nad koju j6udsid, tegid nad kiirelt oma koolitykid, s6id ja kobisid magama. Tyypiline t2nap2eva pereelu. Ja teises peres olid elu selline, et ema istus 24h kodus, lapsed ei tegelenud ka mitte millegagi. Inimesed kipuvad 22rmustesse minema ja unustama, et 6nn peitub tasakaalus. 6eldakse kyll, et sa ei saa teada midagi lastekasvatusest, kui Sul endal pole neid olnud. Ma julgen siinkohal veidi vaielda. Ma olen olnud 1,5a n6 kasuema rollis, pool aastat olen ma lapsehoidjana t66tanud. Ja uskuge v mitte, see annab piisava kogemuse, et omada arvamust. Lisaks olen ma ju ise ka kunagi laps olnud. 2 k6ige olulisemat asja on distsipliin & aeg, ma r6hutan kvaliteetaeg. Ma k2isin lastega hiljuti bussireisil, v2iksema jaoks oli see suht koht esimesi vististi ja see r66m, mis tema silmist v2lkus oli nii siiras. V6i nt pisem armastab kiikuda, ta vb seda tundide viisi teha. Ja vb sa m6tled kodus, et oo ma ei viitsi t2na temaga kuhugi minna, m2ngi toas autodega jne, siis isegi 2 v 3 aastastel on need tegevused, mida nad lihtsalt nii naudivad. Ma m2letan ennast u samaealisena, ka minu lemmiktegevuseks oli kiikumine. Ja mul on sellest lihtsast tegevusest senini nii kirkad m2lestused. Kuidas ma 6htuti l2ksin oma kiigu peale, surusin hoogu nii kuidas jaksasin ja imetlesin kuuseokste vahel paistvat p2ikseloojangut. Need on minu isiklikud, erilised m2lestused, mis vb teistele tunduvad tyhised... Ja sp ma oskangi hinnata oma praeguste laste r66me. Kui kutt istub kiigule ja ytleb Higer, higer! Ja kui ta siis hullup66ra narma hakkab, ta lihtsalt l6kerdab, sest see on tema r66m. Kuna me koguaeg kiigume, siis ma kirjutasin talle laulu, mida ta alati nyyd kiikudes tahab, et ma laulaksin. Ja niimoodi me kahekesi kiigume ja laulame ja r22gime erinevatest asjadest ja unistustest, tema v2ikestest unistustest. See on meie yhine kvaliteetaeg, n2ib ehk tyhine, aga mitte meie jaoks. Distsipliin, see puudub paljudes perekondades, m6ned vanemad kehtestavad kyll reeglid, tasud ja karistused, aga ei t2ida neid. Lapsed on arukamad, kui me arvata oskame. Nad teavad, et kuigi ema lubas, et kui Sa tuba ei korista, ma sind sinna t2nna kaasa ei v6ta & kui see ema siis siiski ytleb, et ah las j22b see tuba, hakkame minema, siis kulla lapsevanemad, see pole mitte mingi kasvatus, lollitate vaid iseennast. Mina ei hakka oma lastega lolli m2ngima, tuleb olla karm. Kui ikka s6na ei kuula, siis ma luban sellist asja, mida ma saan v2ga edukalt t2ide viia ja j2tan nt n2dalaks ajaks ilma maiustusteta. V2ga lihtne ja t66tab v2ga edukalt ja kui te kord olete t6estanud, et peate oma s6na, siis uskuge lapsed hakkavad niimoodi n66ri m66da k2ima, et te ise ka ei usu. K6ige hullem on see, kui lapsed on 2ra hellitatud. Kui nad on harjunud k6ike saama, l66n aga pilli keset toidupoodi lahti ja kyll see h2bi k2tte surev ema siis ikka selle kommipaki ostab. Unista edasi p6ngerjas, minuga ei manipuleeri yksi 3a. Korista oma m2nguasjad keset tuba kokku, siis v6ib-olla v6ib juba m6elda kommi peale, aga mida kauem sa siin mu n2rve s66d, seda kauem oma ainsa karuga m2ngid. Kas ma tundun Teile 6el? Aa, ok, eks teie siis k2ige piripillidega poes ja elaga oma enda ostetud m2nguasja kuhjas, mis on tuba m66da laiali loobitud ja teie olete see armas pereema, kes lisaks sokkidele ka barbisid kokku korjab. Loomulikult lastel tuleb lasta m2ngida jne, aga minu meelest pole palju palutud, et enne magama minekut korjad sa oma kola kokku, saad selle eest kleepeka kirja ja kui n2dala l6puks on sul 5 klepsu koos , saad preemiareisi loomaaeda. See oli lihtsalt n2ide ja ilmselt k6igile peredele ei sobi selline arvepidamine, aga ma ei talu kui lapsed pole kasvatust n2inud. Muidugi, l6ugavad ja dramatiseerivad ka siin peres, ega kes meist jumal on eksole, aga siis j2rgneb ka karistus.
Tulles tagasi video juurde, siis kui ma sellist pilti n2eksin yhel p2eval reaalselt oma kodus… Siis ma v6iksin 70selt surra ja 6elda, et ma olen elus saavutanud k6ik, millest ma unistanud olen…
Eniveis…mul on nyyd k2sil n2dalane puhkus ja ma t6eliselt naudin vaikust ja rahu. Vaatan h2id saateid, m6nulen vannis, koristan & kokkan. Kvaliteetaeg! K6ige parem asja juures on muidugi see, et kui ma yksi kodus olen, siis rock on taevani ja ma ise l6ugan ka veel otsa.
Teate, ma vaatasin eile yht videot…
http://www.youtube.com/watch?v=Hdo_wYIOkcM
Esimene kord kui ma seda vaatasin, hakkasid mul pisarad lihtsalt voolama. Miks? Sest mul seostusid isa ja poeg ja selle yhenduse erilisus. Eile vaatasin just realityshowd Wife Swap ( naiste vahetus ) ja seal oli ka yhes perekonnas teemaks see, et vanematel polnud laste jaoks p2evaplaanis aega. Lapsed olid kunstiklassis ja tantsutrennis ja kus kuradis veel. L6puks kui nad koju j6udsid, tegid nad kiirelt oma koolitykid, s6id ja kobisid magama. Tyypiline t2nap2eva pereelu. Ja teises peres olid elu selline, et ema istus 24h kodus, lapsed ei tegelenud ka mitte millegagi. Inimesed kipuvad 22rmustesse minema ja unustama, et 6nn peitub tasakaalus. 6eldakse kyll, et sa ei saa teada midagi lastekasvatusest, kui Sul endal pole neid olnud. Ma julgen siinkohal veidi vaielda. Ma olen olnud 1,5a n6 kasuema rollis, pool aastat olen ma lapsehoidjana t66tanud. Ja uskuge v mitte, see annab piisava kogemuse, et omada arvamust. Lisaks olen ma ju ise ka kunagi laps olnud. 2 k6ige olulisemat asja on distsipliin & aeg, ma r6hutan kvaliteetaeg. Ma k2isin lastega hiljuti bussireisil, v2iksema jaoks oli see suht koht esimesi vististi ja see r66m, mis tema silmist v2lkus oli nii siiras. V6i nt pisem armastab kiikuda, ta vb seda tundide viisi teha. Ja vb sa m6tled kodus, et oo ma ei viitsi t2na temaga kuhugi minna, m2ngi toas autodega jne, siis isegi 2 v 3 aastastel on need tegevused, mida nad lihtsalt nii naudivad. Ma m2letan ennast u samaealisena, ka minu lemmiktegevuseks oli kiikumine. Ja mul on sellest lihtsast tegevusest senini nii kirkad m2lestused. Kuidas ma 6htuti l2ksin oma kiigu peale, surusin hoogu nii kuidas jaksasin ja imetlesin kuuseokste vahel paistvat p2ikseloojangut. Need on minu isiklikud, erilised m2lestused, mis vb teistele tunduvad tyhised... Ja sp ma oskangi hinnata oma praeguste laste r66me. Kui kutt istub kiigule ja ytleb Higer, higer! Ja kui ta siis hullup66ra narma hakkab, ta lihtsalt l6kerdab, sest see on tema r66m. Kuna me koguaeg kiigume, siis ma kirjutasin talle laulu, mida ta alati nyyd kiikudes tahab, et ma laulaksin. Ja niimoodi me kahekesi kiigume ja laulame ja r22gime erinevatest asjadest ja unistustest, tema v2ikestest unistustest. See on meie yhine kvaliteetaeg, n2ib ehk tyhine, aga mitte meie jaoks. Distsipliin, see puudub paljudes perekondades, m6ned vanemad kehtestavad kyll reeglid, tasud ja karistused, aga ei t2ida neid. Lapsed on arukamad, kui me arvata oskame. Nad teavad, et kuigi ema lubas, et kui Sa tuba ei korista, ma sind sinna t2nna kaasa ei v6ta & kui see ema siis siiski ytleb, et ah las j22b see tuba, hakkame minema, siis kulla lapsevanemad, see pole mitte mingi kasvatus, lollitate vaid iseennast. Mina ei hakka oma lastega lolli m2ngima, tuleb olla karm. Kui ikka s6na ei kuula, siis ma luban sellist asja, mida ma saan v2ga edukalt t2ide viia ja j2tan nt n2dalaks ajaks ilma maiustusteta. V2ga lihtne ja t66tab v2ga edukalt ja kui te kord olete t6estanud, et peate oma s6na, siis uskuge lapsed hakkavad niimoodi n66ri m66da k2ima, et te ise ka ei usu. K6ige hullem on see, kui lapsed on 2ra hellitatud. Kui nad on harjunud k6ike saama, l66n aga pilli keset toidupoodi lahti ja kyll see h2bi k2tte surev ema siis ikka selle kommipaki ostab. Unista edasi p6ngerjas, minuga ei manipuleeri yksi 3a. Korista oma m2nguasjad keset tuba kokku, siis v6ib-olla v6ib juba m6elda kommi peale, aga mida kauem sa siin mu n2rve s66d, seda kauem oma ainsa karuga m2ngid. Kas ma tundun Teile 6el? Aa, ok, eks teie siis k2ige piripillidega poes ja elaga oma enda ostetud m2nguasja kuhjas, mis on tuba m66da laiali loobitud ja teie olete see armas pereema, kes lisaks sokkidele ka barbisid kokku korjab. Loomulikult lastel tuleb lasta m2ngida jne, aga minu meelest pole palju palutud, et enne magama minekut korjad sa oma kola kokku, saad selle eest kleepeka kirja ja kui n2dala l6puks on sul 5 klepsu koos , saad preemiareisi loomaaeda. See oli lihtsalt n2ide ja ilmselt k6igile peredele ei sobi selline arvepidamine, aga ma ei talu kui lapsed pole kasvatust n2inud. Muidugi, l6ugavad ja dramatiseerivad ka siin peres, ega kes meist jumal on eksole, aga siis j2rgneb ka karistus.
Tulles tagasi video juurde, siis kui ma sellist pilti n2eksin yhel p2eval reaalselt oma kodus… Siis ma v6iksin 70selt surra ja 6elda, et ma olen elus saavutanud k6ik, millest ma unistanud olen…
laupäev, august 16, 2008
Pulmad & matused EESTI moodi
Pulmad & matused
Teate ma vahel ikka imestan seda Eesti ASJA. Kui teised v2iksed tydrukud 9a m6tlesid millist pulmakleiti nad kanda sooviksid, siis mina olin hoopis erip2rane tatt, mina nimelt kirjutasin oma roosasse salap2evikusse millised minu matused peaksid olema. Nagu skorpion ikka, ma m6tlesin surmale ja sellega seonduvale tihti, mind lihtsalt huvitas see. R22kimata sellest, et ma ytlesin ( ilmselt juba 10a ) v2lja lause, et kui mu hauale nelke tuuakse v]I mingi jobu trompetit m2ngib, siis ma p66ran teist kylge. Vot nii ytlesingi. Ja see on ka yks v2heseid asju, mille osas ma oma arvamust muutnud pole. Ma vihkan kogu sydamest neid eestlaslikke matuseid ja sh ka pulmi. Ok, pulmas saab veel kleitigi imetleda, aga matustelt lasen ma aina kiiremini jalga. Ma ytlen, kui ikka l2hisugulasega tegemist pole, siis ei kisu see n6me rituaali j2lgimine koos hiljem toimuva viinapitsiga isegi pisarat silma. Kui mu vanaisa matustel viinapitsi t6steti, siis ma olin lausa solvunud…Miks on vaja teha midagi, sest seda on 200a tehtud – mina panin oma pitsi kummuli ja ytlesin, et “Minu vanaisa polnud viinamees ja me istume siin ja m2lestame teda ja ma ei taha, et ta peaks minu p2rast h2bi tundma” Lool l6pp! Juba minu vanaisa pidas surnuaiale matmist naeruv22rseks, tema tahtis, et tema viimseks puhkepaigaks saaks tema koduj2rv. Ja minu meelest on v2ga armas austada inimese viimast soovi. Mitte k6ik meist ei soovi minna kadakate alla vihmaussi 6htus66giks. Ja mitte k6ik ei taha kuulata oma viimsel p2eval kringliks kylmunud k2tega syndim2ngijat ja sinna taustaks pisarates niuksuvaid vanainimesi laulmas n]medaid matuselaule. Tule taevas appi! Traditsioonid ja rituaalid – kui need on veel Eestip2rased, siis t6esti on hea teada, et olen surnud ja ei n2e seda tsirkust.
Teine asi on pulmad, kui mu mees juhtub kopajuht olema ja tahab traditsioonilist pikka lauda ja kohalikku orelim2ngijat, siis kuul p2he, ma ei abiellugi. Kiriku6petaja vuristab ees, paarike ahvib j2rel…blaa-blaa, kuni surm meid lahutab. Yeah right, milleks t2nap2eval surm, kui lahutusadvokaadid teenindavad juba telefoni teel. Aus6na – lehes oli kuulutus. Inimesed v6tavad 200 000 krooni laenu, peavad suure igava pulmapeo maha ja siis lahutavad, ainus mis neid ei lahuta veel 50a on v6lakoorem. Pulmad on kas ajuvabaduse v raha l6hnalised. Ma saan aru, k6igile pole antud kirjutamisannet, aga kui Sa ei suuda paari sydamest tulnud rida oma pruudile 6elda, hang up yourself t6esti! J2rgmine shokiteraapia on muusikavalik… tataataaa, tatataaaa… Mul on poogen, et see on traditsioon, inimene peaks oma t2htsama k6nnaku oma elu t2htsama inimese juurde tegema loo saatel mis neid seob. Isikup2rasus! Vot see ongi puudu t2nap2eva pulmamelus. Kui ma l2hen kellegi pulma, siis ma tahan n2ha seal yhe paari lugu, kajastugu see siis interj66ris, pulmak6nedes v muusikavalikus. Eesti inimene on ikka suupeale kukkunud kyll. Kui mujal maailmas peab isamees v keegi teine oluline kylaline maha korraliku k6ne, siis keskmine eestlane ilmselt hyppaks peale tseremooniat aknast alla, kui teaks, et peab lauas midagi kaunist lausuma. Muidugi kui niisama viinapitsi peaks t6stma ( ja m6ni pits on juba enne t6stetud ) siis sellega saab kyll Eesti mees hakkama – belive me! Kui ma oleks kunstnik, ma kingiks oma mehele pulmap2evaks maali, kui ma oleks luuletaja, ma kannaks ette oma parima teose, kui ma oleks laulja, ma esitaks talle midagi erilist ( andke mulle mees, ma ytlen! :D ), aga enamik m6tleb heldimusega hoopis sellele, mist ta saab sel p2eval “ Ou jee, uus r6ster, ou jee 2 r6strit” Vahel j22b mulje, et abiellutakse sugulaste meelelahutuseks v selleks, et kord elus professionaali tehtud meik saada. V6i et oleks p6hjust s6pradega ennast soodaks juua, hullemal juhul sel p6hjusel, et pulma66l mitte ahastusse sattuda, millise n6iaga end nyyd heal juhul aastaks, halvimal juhul terveks eluks seotud on.
Minu jaoks on abielu midagi enamat, kui paber ja pidu. See on yhe armastuse loo mingisse punkti j6udmine. Punkti, kus 2 elu yhendatakse. Punkti, kus indiviid yksikuna pole enam nii v6imekas, kui ollakse kaksi.
Matused ja pulmad on 2 syndmust, mida inimesed peavad k6ige erilistemaks oma elus. Miks Te ei tee neid erilisteks? ^ppige end v2ljendama – verbaalselt, tegudes, valikutes… “rge hoidke kinni traditsioonidest… Mulle meeldib nt lill, mille kohta mu vanaema kunagi ytles, et tead ka, et see on surnuaia(matuse) lill. Mul poogen… Ma ei tee oma valikuid selle j2rgi, mida inimesed 50a tagasi hauaplatsile viisid. Ja ma ei taha syndim2ngijat oma hauale, ma tahan, et sel p2eval laulaksid sellised inimesed ja k6laksid sellised laulud, mis just mulle meeldinud oleks. Ja ma ei taha altari ette k6ndida tataataaa-tatataaa saatel. Ja ma ei taha, et mind sinna saadaks mu rongaisa, sest nii on traditsioon ( ma pole siinkohal kyll Eesti traditsioonidega kursis ). Ma tahan, et minu erilised p2evad oleks minu (meie) n2olised. Et isegi v66ras, kes ehk juhuslikult sinna sattub saaks pisara poetada ja 6elda kyll on ilus... : )
Teate ma vahel ikka imestan seda Eesti ASJA. Kui teised v2iksed tydrukud 9a m6tlesid millist pulmakleiti nad kanda sooviksid, siis mina olin hoopis erip2rane tatt, mina nimelt kirjutasin oma roosasse salap2evikusse millised minu matused peaksid olema. Nagu skorpion ikka, ma m6tlesin surmale ja sellega seonduvale tihti, mind lihtsalt huvitas see. R22kimata sellest, et ma ytlesin ( ilmselt juba 10a ) v2lja lause, et kui mu hauale nelke tuuakse v]I mingi jobu trompetit m2ngib, siis ma p66ran teist kylge. Vot nii ytlesingi. Ja see on ka yks v2heseid asju, mille osas ma oma arvamust muutnud pole. Ma vihkan kogu sydamest neid eestlaslikke matuseid ja sh ka pulmi. Ok, pulmas saab veel kleitigi imetleda, aga matustelt lasen ma aina kiiremini jalga. Ma ytlen, kui ikka l2hisugulasega tegemist pole, siis ei kisu see n6me rituaali j2lgimine koos hiljem toimuva viinapitsiga isegi pisarat silma. Kui mu vanaisa matustel viinapitsi t6steti, siis ma olin lausa solvunud…Miks on vaja teha midagi, sest seda on 200a tehtud – mina panin oma pitsi kummuli ja ytlesin, et “Minu vanaisa polnud viinamees ja me istume siin ja m2lestame teda ja ma ei taha, et ta peaks minu p2rast h2bi tundma” Lool l6pp! Juba minu vanaisa pidas surnuaiale matmist naeruv22rseks, tema tahtis, et tema viimseks puhkepaigaks saaks tema koduj2rv. Ja minu meelest on v2ga armas austada inimese viimast soovi. Mitte k6ik meist ei soovi minna kadakate alla vihmaussi 6htus66giks. Ja mitte k6ik ei taha kuulata oma viimsel p2eval kringliks kylmunud k2tega syndim2ngijat ja sinna taustaks pisarates niuksuvaid vanainimesi laulmas n]medaid matuselaule. Tule taevas appi! Traditsioonid ja rituaalid – kui need on veel Eestip2rased, siis t6esti on hea teada, et olen surnud ja ei n2e seda tsirkust.
Teine asi on pulmad, kui mu mees juhtub kopajuht olema ja tahab traditsioonilist pikka lauda ja kohalikku orelim2ngijat, siis kuul p2he, ma ei abiellugi. Kiriku6petaja vuristab ees, paarike ahvib j2rel…blaa-blaa, kuni surm meid lahutab. Yeah right, milleks t2nap2eval surm, kui lahutusadvokaadid teenindavad juba telefoni teel. Aus6na – lehes oli kuulutus. Inimesed v6tavad 200 000 krooni laenu, peavad suure igava pulmapeo maha ja siis lahutavad, ainus mis neid ei lahuta veel 50a on v6lakoorem. Pulmad on kas ajuvabaduse v raha l6hnalised. Ma saan aru, k6igile pole antud kirjutamisannet, aga kui Sa ei suuda paari sydamest tulnud rida oma pruudile 6elda, hang up yourself t6esti! J2rgmine shokiteraapia on muusikavalik… tataataaa, tatataaaa… Mul on poogen, et see on traditsioon, inimene peaks oma t2htsama k6nnaku oma elu t2htsama inimese juurde tegema loo saatel mis neid seob. Isikup2rasus! Vot see ongi puudu t2nap2eva pulmamelus. Kui ma l2hen kellegi pulma, siis ma tahan n2ha seal yhe paari lugu, kajastugu see siis interj66ris, pulmak6nedes v muusikavalikus. Eesti inimene on ikka suupeale kukkunud kyll. Kui mujal maailmas peab isamees v keegi teine oluline kylaline maha korraliku k6ne, siis keskmine eestlane ilmselt hyppaks peale tseremooniat aknast alla, kui teaks, et peab lauas midagi kaunist lausuma. Muidugi kui niisama viinapitsi peaks t6stma ( ja m6ni pits on juba enne t6stetud ) siis sellega saab kyll Eesti mees hakkama – belive me! Kui ma oleks kunstnik, ma kingiks oma mehele pulmap2evaks maali, kui ma oleks luuletaja, ma kannaks ette oma parima teose, kui ma oleks laulja, ma esitaks talle midagi erilist ( andke mulle mees, ma ytlen! :D ), aga enamik m6tleb heldimusega hoopis sellele, mist ta saab sel p2eval “ Ou jee, uus r6ster, ou jee 2 r6strit” Vahel j22b mulje, et abiellutakse sugulaste meelelahutuseks v selleks, et kord elus professionaali tehtud meik saada. V6i et oleks p6hjust s6pradega ennast soodaks juua, hullemal juhul sel p6hjusel, et pulma66l mitte ahastusse sattuda, millise n6iaga end nyyd heal juhul aastaks, halvimal juhul terveks eluks seotud on.
Minu jaoks on abielu midagi enamat, kui paber ja pidu. See on yhe armastuse loo mingisse punkti j6udmine. Punkti, kus 2 elu yhendatakse. Punkti, kus indiviid yksikuna pole enam nii v6imekas, kui ollakse kaksi.
Matused ja pulmad on 2 syndmust, mida inimesed peavad k6ige erilistemaks oma elus. Miks Te ei tee neid erilisteks? ^ppige end v2ljendama – verbaalselt, tegudes, valikutes… “rge hoidke kinni traditsioonidest… Mulle meeldib nt lill, mille kohta mu vanaema kunagi ytles, et tead ka, et see on surnuaia(matuse) lill. Mul poogen… Ma ei tee oma valikuid selle j2rgi, mida inimesed 50a tagasi hauaplatsile viisid. Ja ma ei taha syndim2ngijat oma hauale, ma tahan, et sel p2eval laulaksid sellised inimesed ja k6laksid sellised laulud, mis just mulle meeldinud oleks. Ja ma ei taha altari ette k6ndida tataataaa-tatataaa saatel. Ja ma ei taha, et mind sinna saadaks mu rongaisa, sest nii on traditsioon ( ma pole siinkohal kyll Eesti traditsioonidega kursis ). Ma tahan, et minu erilised p2evad oleks minu (meie) n2olised. Et isegi v66ras, kes ehk juhuslikult sinna sattub saaks pisara poetada ja 6elda kyll on ilus... : )
reede, august 15, 2008
Kui s6braks on mees...
Ma hakkasin eile mõtlema, et mis vahe on sõbrannadel ja sõpradel. Kui minu parimad sõbrannad on olnud minu kõrval 10-15a ja meie suhted pole karvavõrdki muutunud, kui siis ainult sügavamaks, avatumaks ja mõistvamaks, siis oma meessõprade kohta kehtib see reegel, et nad kas kaovad kuhugi või suhtlustasand muutub. Ma ei ole küll iialgi ühegi oma hea sõbraga tülli keeranud ja pole mul ka olnud juhust, et peaksin peale suurepärast läbisaamist tänaval hakkama pead pöörama, aga ometigi meessõpru omades ei jää asjad kunagi nii nagu nad on.
Jõuame teise küsimuseni: Miks see nii on? Vastus: Püsisuhted. Ka mina naisena olen püsisuhtes olles olnud sõpradest rohkem lahutatud. Aga meestel on see asi kuidagi eriti hull, kui nad juba suhtesse laskuvad(abielluvad, on kõrvuni armunud, kolivad kokku v lihtsalt hullunud kutsikad), siis neil jookseb mõistus ikka nii paigast ära, et heaga võid head-aega öelda ja tunnistada, et oli tore tunda. Kui mees ennast seob, siis üldiselt käib sellega kaasas tõeline pühendumus.
Mul on tõsiselt heameel inimeste üle, keda ma oma elus kohanud olen, olgu nad siis jäänud mingisse kindlasse perioodi või läbinud minuga kogu minu lapse, - ja nooruspõlve. Teate kui hea ja lihtne on suhelda, kui sa ei pea liigselt seletama, ega midagi varjama või üleliia mõtlema, sest Sa lihtsalt tead, et teine teab kõike. Mul on üks hea sõber, kellega just praegusel eluperioodil päris tihedalt suhtlen. Ja vahel ma oma õeluse juures mõtlen, et fuck, ta võiks mitte veel oma unistuste printsessi otsa komistada või noh vähemalt mitte enne, kui mina olen oma õige leidnud. Miks? Sest ma tunnen, et ma veel ei tahaks lasta tal sügavasse pereellu sukelduda ja seeläbi nö lähedase sõbrana kaotada. Muidugi ma soovin talle kõige paremat ja et ta leiaks oma ideaalid ja saavutaks omad eesmärgid jne, aga minna tal ma veel ei tahaks lasta. Kui enamike sõpradega on lihtsalt see, et sa arutled a’la mis Gruusias toimub või käid kinos viimased hitte vaatamas, siis mõned sõbrad on siiski nagu hingesugulased, nad loevad Sinuga sarnaseid raamatuid, kuulavad sarnast muusikat, ja suurele sarnasusele vaatamata, on neis see külg, mida sa tahad rohkem näha. Kui palju on neid asju, mida ma just selle sõbra käest küsida tahaks, v neid kifte tegevusi, mida ma just temaga tahaks teha, sest me jagame sarnast kirge. Ja kuigi mul on palju häid sõpru, siis ometigi on asju, milles ma eelistaks just teda. Ilmselt kui bioenergeetik seda olukorda hindaks, näeks ta siin sama vaimset tasandit. Need inimesed, kellega Sul on sarnane tasand lihtsalt köidavad, sest energiavahetus on tasakaalus. Pole seda tunnet, et Sa annad ja annad, aga vastu ei saa või et võtad ja võtad ja tunned end tühiselt. Selle sõbra ilmseks plussiks on see, et ma tunnen, et veel on midagi õppida ja veel pole igav, muidu ma ilmselt seda mõtet siin ka ei lahkaks.
Miks ma ei kirjuta siin oma parimatest sõbrannadest siin ja sellest kui hirmus oleks neist ilma jääda? Sel lihtsal põhjusel, et ma tean, et on inimesi, kellega lahutab mind vaid surm. Sõbrannadega oleks ma nagu abielus. Paberit pole, vannet pole andnud, aga see teadmine on südames. Nii palju on lihtsalt koos läbielatud, et liha liha küljest lahti kiskuda oleks samahästi kui võimatu.
Ja siin ongi vahe mees ja naissõprade vahel – meessõpradest tuleb ühel hetkel lahti lasta... Ta on Sulle miskit andnud, mingi aja muutunud eriliseks, õpetanud Sind, toetanud Sind ja siis ta lihtsalt peab minema, sest ühel hetkel tuleb tal missioon, olla hea abikaasa, olla hea oma erialal, olla hea isa ja kahjuks või õnneks ei jää sõbrannadele enam ruumi. Ja ma saan sellest täiesti aru, elu on selline... Me ei saa seda neile pahaks panna.
Mida me siis teha saame? Nautida seda aega, kus nad kulgevad meiega paralleelselt, aega, kus sa saad keset ööd helistada, aega, kus sa võid teha nõmedaid nalju, ilma, et see riivaks tema naist. See on tohutult väärtuslik aeg, sa õpid meestemaailma tundma, sa näed, mida tegelikult mehed ootavad, sa jagad unistusi oma hea sõbraga... Ja kui jõuab kätte hetk, kus need unistused täituma hakkavad, siis Sa naeratad ja soovid: “Head teed!“ Sest Sa oled siiralt rõõmus, et Sa oled saanud olla osake kellegi kulgemisel...
Jõuame teise küsimuseni: Miks see nii on? Vastus: Püsisuhted. Ka mina naisena olen püsisuhtes olles olnud sõpradest rohkem lahutatud. Aga meestel on see asi kuidagi eriti hull, kui nad juba suhtesse laskuvad(abielluvad, on kõrvuni armunud, kolivad kokku v lihtsalt hullunud kutsikad), siis neil jookseb mõistus ikka nii paigast ära, et heaga võid head-aega öelda ja tunnistada, et oli tore tunda. Kui mees ennast seob, siis üldiselt käib sellega kaasas tõeline pühendumus.
Mul on tõsiselt heameel inimeste üle, keda ma oma elus kohanud olen, olgu nad siis jäänud mingisse kindlasse perioodi või läbinud minuga kogu minu lapse, - ja nooruspõlve. Teate kui hea ja lihtne on suhelda, kui sa ei pea liigselt seletama, ega midagi varjama või üleliia mõtlema, sest Sa lihtsalt tead, et teine teab kõike. Mul on üks hea sõber, kellega just praegusel eluperioodil päris tihedalt suhtlen. Ja vahel ma oma õeluse juures mõtlen, et fuck, ta võiks mitte veel oma unistuste printsessi otsa komistada või noh vähemalt mitte enne, kui mina olen oma õige leidnud. Miks? Sest ma tunnen, et ma veel ei tahaks lasta tal sügavasse pereellu sukelduda ja seeläbi nö lähedase sõbrana kaotada. Muidugi ma soovin talle kõige paremat ja et ta leiaks oma ideaalid ja saavutaks omad eesmärgid jne, aga minna tal ma veel ei tahaks lasta. Kui enamike sõpradega on lihtsalt see, et sa arutled a’la mis Gruusias toimub või käid kinos viimased hitte vaatamas, siis mõned sõbrad on siiski nagu hingesugulased, nad loevad Sinuga sarnaseid raamatuid, kuulavad sarnast muusikat, ja suurele sarnasusele vaatamata, on neis see külg, mida sa tahad rohkem näha. Kui palju on neid asju, mida ma just selle sõbra käest küsida tahaks, v neid kifte tegevusi, mida ma just temaga tahaks teha, sest me jagame sarnast kirge. Ja kuigi mul on palju häid sõpru, siis ometigi on asju, milles ma eelistaks just teda. Ilmselt kui bioenergeetik seda olukorda hindaks, näeks ta siin sama vaimset tasandit. Need inimesed, kellega Sul on sarnane tasand lihtsalt köidavad, sest energiavahetus on tasakaalus. Pole seda tunnet, et Sa annad ja annad, aga vastu ei saa või et võtad ja võtad ja tunned end tühiselt. Selle sõbra ilmseks plussiks on see, et ma tunnen, et veel on midagi õppida ja veel pole igav, muidu ma ilmselt seda mõtet siin ka ei lahkaks.
Miks ma ei kirjuta siin oma parimatest sõbrannadest siin ja sellest kui hirmus oleks neist ilma jääda? Sel lihtsal põhjusel, et ma tean, et on inimesi, kellega lahutab mind vaid surm. Sõbrannadega oleks ma nagu abielus. Paberit pole, vannet pole andnud, aga see teadmine on südames. Nii palju on lihtsalt koos läbielatud, et liha liha küljest lahti kiskuda oleks samahästi kui võimatu.
Ja siin ongi vahe mees ja naissõprade vahel – meessõpradest tuleb ühel hetkel lahti lasta... Ta on Sulle miskit andnud, mingi aja muutunud eriliseks, õpetanud Sind, toetanud Sind ja siis ta lihtsalt peab minema, sest ühel hetkel tuleb tal missioon, olla hea abikaasa, olla hea oma erialal, olla hea isa ja kahjuks või õnneks ei jää sõbrannadele enam ruumi. Ja ma saan sellest täiesti aru, elu on selline... Me ei saa seda neile pahaks panna.
Mida me siis teha saame? Nautida seda aega, kus nad kulgevad meiega paralleelselt, aega, kus sa saad keset ööd helistada, aega, kus sa võid teha nõmedaid nalju, ilma, et see riivaks tema naist. See on tohutult väärtuslik aeg, sa õpid meestemaailma tundma, sa näed, mida tegelikult mehed ootavad, sa jagad unistusi oma hea sõbraga... Ja kui jõuab kätte hetk, kus need unistused täituma hakkavad, siis Sa naeratad ja soovid: “Head teed!“ Sest Sa oled siiralt rõõmus, et Sa oled saanud olla osake kellegi kulgemisel...
neljapäev, august 14, 2008
Meeleolu
Oh rsk, ma olen 3 p2eva kannatanud r2igete peavalude k2es ja see pole sugugi meeldiv. Symptomid vastavad suht-koht p6skkoopap6letikule, aga s6brad teavad, et ega ma enne midagi ette ei v6ta, kui juba yhe s6rmega elust kinni hoian. Seni, aga yritan lihtsalt puhata, sest on arusaada, et minu tyhjaks pigistatud vaim hakkab r2mpst6besid ligi t6mbama. Minu puhul v2ga tavaline. T2na keeldusin perega airshowd vaatama minemast ja lihtsalt olesklen ja ravin end hea muusikaga.
Avastasin t2na enese jaoks t2iesti uue nime Gavin DeGraw, tyyp teeb muusikat hingega, m6nus meeleolumuusika ja samuti ei puudu tea loomingust softrock. V2ga m6nus igatahes, kohe tuli isu istuda kontserdil ja lasta muusikal end kaasa viia teie dimensiooni. Mulle meeldivad mitmkylgsed muusikud, sellisd kes pakuvad ernevale meeleolule midagi. Sest kui ma olen h2ppy, siis ma tahan rockida ja kui ma olen pisut kurb, siis ma tahan, et keegi mu k6rva paitaks. Gavini lugude juures leidub v2ga head kidrasoundi ja ta ise on v2ga hea pianist. Ta on mitmekylne ... super.
Ma r22kisin t2na oma s6brantsiga erinevatest usunditest, tema on hakanud uurima moslemite arusaamu. Ja me r22kisime sel teemal ja ma m6tlesin, et deem, kui intelligentne, ilus ja andekas inimen ta on ja kui suurep2rane s6branna ja ometigi on temagi veel vallaliste nimekirjas ja yksi. Ja ma m6tlen, et kus on meeste silmad...Sellist naist ei leia igap2ev, kes on v6rratu kokk, materiaalselt s6ltumatu, mitmel alal yliandekas, t6eliselt hea maitega ja 22retult laia silmaringiga. Tagatipuks pole ta isegi mite nii valiv kui mina. Mina olen tuntud oma tutvusringkonnas oma pirtsaka maitse t6ttu. Tema aga armastab lihtsaid ja siiraid inimesi. Hallo, hallo, mehed... Miks Te ei taha naisi, kes on kulda v22rt?
Enivei, ma olen m6tetega juba Eestis, sest minu elus hakkab missioon : "Otsin kdu, alustan iseseisvat elu" , ehk siis p2ris oma kodu, kuhu ma saan ise tapeedi valida. T6otab tulla t6eliselt p6nev aeg... Eile 66sel m6tlesin, et mis saab minu kodu keskmeks esemeks ja otsustasin oma klaveri lapsep6lvekodust v2lja kolida. Tahan lasta selle 2ra h22lestada ja kavatsen muusika oma kodus panna t6elislt olulisele kohale. Vanasti leidsin ennast alati klaveri tagant, ma pole olnud kunagi noodist hea m2ngija, aga mul oli tetud anne luua asju, mis mittemusikud 2ra pettis ja j2i mulje, et k2sitsen sed pilli t6elise kergusega. Ma tahan juba osta raamaturiiuleid, kuhu k6ik oma aastatega kogutud ja vanaisast maha j22nud v22rtkirjandus ritta panna. Ma juba tahan osta oma voodit ja piinata oma esimest enda ostetud kirjutuslauda, mille taga hakkavad minu parimad kirjat66d valvima. Tahan valida dekoratiivkyynlaid ja s2ttida oma lemmikpilte klaverile. Tahan istuda lemmikdiivanil ja vaadata oma lemmikflmi, juues omalemmiktassist oma lemmikkakaod...Iga noor inimese unistus - oma kodu.
Avastasin t2na enese jaoks t2iesti uue nime Gavin DeGraw, tyyp teeb muusikat hingega, m6nus meeleolumuusika ja samuti ei puudu tea loomingust softrock. V2ga m6nus igatahes, kohe tuli isu istuda kontserdil ja lasta muusikal end kaasa viia teie dimensiooni. Mulle meeldivad mitmkylgsed muusikud, sellisd kes pakuvad ernevale meeleolule midagi. Sest kui ma olen h2ppy, siis ma tahan rockida ja kui ma olen pisut kurb, siis ma tahan, et keegi mu k6rva paitaks. Gavini lugude juures leidub v2ga head kidrasoundi ja ta ise on v2ga hea pianist. Ta on mitmekylne ... super.
Ma r22kisin t2na oma s6brantsiga erinevatest usunditest, tema on hakanud uurima moslemite arusaamu. Ja me r22kisime sel teemal ja ma m6tlesin, et deem, kui intelligentne, ilus ja andekas inimen ta on ja kui suurep2rane s6branna ja ometigi on temagi veel vallaliste nimekirjas ja yksi. Ja ma m6tlen, et kus on meeste silmad...Sellist naist ei leia igap2ev, kes on v6rratu kokk, materiaalselt s6ltumatu, mitmel alal yliandekas, t6eliselt hea maitega ja 22retult laia silmaringiga. Tagatipuks pole ta isegi mite nii valiv kui mina. Mina olen tuntud oma tutvusringkonnas oma pirtsaka maitse t6ttu. Tema aga armastab lihtsaid ja siiraid inimesi. Hallo, hallo, mehed... Miks Te ei taha naisi, kes on kulda v22rt?
Enivei, ma olen m6tetega juba Eestis, sest minu elus hakkab missioon : "Otsin kdu, alustan iseseisvat elu" , ehk siis p2ris oma kodu, kuhu ma saan ise tapeedi valida. T6otab tulla t6eliselt p6nev aeg... Eile 66sel m6tlesin, et mis saab minu kodu keskmeks esemeks ja otsustasin oma klaveri lapsep6lvekodust v2lja kolida. Tahan lasta selle 2ra h22lestada ja kavatsen muusika oma kodus panna t6elislt olulisele kohale. Vanasti leidsin ennast alati klaveri tagant, ma pole olnud kunagi noodist hea m2ngija, aga mul oli tetud anne luua asju, mis mittemusikud 2ra pettis ja j2i mulje, et k2sitsen sed pilli t6elise kergusega. Ma tahan juba osta raamaturiiuleid, kuhu k6ik oma aastatega kogutud ja vanaisast maha j22nud v22rtkirjandus ritta panna. Ma juba tahan osta oma voodit ja piinata oma esimest enda ostetud kirjutuslauda, mille taga hakkavad minu parimad kirjat66d valvima. Tahan valida dekoratiivkyynlaid ja s2ttida oma lemmikpilte klaverile. Tahan istuda lemmikdiivanil ja vaadata oma lemmikflmi, juues omalemmiktassist oma lemmikkakaod...Iga noor inimese unistus - oma kodu.
esmaspäev, august 11, 2008
Singlelifestyli ylekyllastumus
Teate, ma olen nädal aega olnud totaalses stressis. Vihma on ladistanud, päikest pole sada aastat näha olnud. Raha ei ole (shopingu tagaj2rg) ja yldse on r2igem kass peal. Nädal aega oli meil maja rahvast täis, pereisa poolsed sugulased peatusid siin. Kõik toredad noored inimesed, aga imesid siiski mu energiast tühjaks. Ilmselt juba sellega, et tegemist oli paarikestega. Õnneks nad küll ei amelenud siin tundide viisi, aga see suur armumull mida siis võis näha ajas mind lõpuks masendusse. Pereisa poolses suguvõsas vb üldse näha väga eluterveid suhteid. Tema vanemad on minu lemmikud, käivad koos reisimas ja tantsimas. Tema tädi on oma peikaga( esimene abikaasa on surnud ) nagu noored ja armunud, olenemata aastatest. Sellised särtsakad vanainimesed kõik. Ja sinna otsa veel keskealised paarid ja siis veel kamp noori ja armunuid( kes on ka juba 3a koos olnud ) ja mind tõesti tabas mõte, et ilmselt mina küll see õnnelik pole, kes suudab oma elus nii õige inimese otsa sattuda, kellega ka 30a käsikäes ringi koperdada. Üks asi on suhtesse panustamine, aga teine asi on ikkagi selle õige leidmine. Täiesti õnne küsimus. Ilmselt hakkab ka tsölibaat mulle vaikselt ajudele. No UK pole muidugi koht, kus seksi ei saaks, nina pistad uksest välja ja juba langevad mehed Su jalge ette, aga teadupärast on mul totaalne blokeering, kui mul pole vaimset sidet inimesega. Mul hakkab see singlelifestyl koppa ette pilduma. Sest ma olen endale kõige olulisema ära tõestanud: ma saan üksi suurepäraselt hakkama. Vahel ma muidugi mõtlen, et see on mu naiselik meeleolu jälle. 21a mehele minna, pole just mu eluunistus kunagi olnud. Ma ei räägigi siinkohal lastest jms kremplist, vaid tundma õppimisest, ma tahaks võtta aega kellegi huvitava sügavuti tundma õppimiseks, aga ei paista kuskilt seda huvitavat meest...prr. Vallalise elul on omad plussid – need mida ma olen alati hinnanud – sõltumatus, vabadus jne jne. Aga teisest küljest, ma viitsi nüüd kogu elu ka üks vapper naine olla, kes kõigega ise hakkama saab. On hetki, kus ma ikkagi tahan oma muresid jagada, on hetki kus ma tahan regulaarset seksi, kõike seda, mis kuulub püsisuhte juurde. Peale oma viimast suhet, ma muidugi mõtlesin, et vallaline võiks 70nda eluaastani olla :D Aga aeg läheb edasi, saad jalad alla, kõik on nagu perfekt & siis hakkad tundma, et miski on ikkagi puudu. Kõige hullem on see, et endiselt ma suhet suhte pärast ei tahaks. Poolikut asja ka mitte, fuckbuddy leidmine ( sõbra soovitus ) ei annaks mulle mitte midagi, sest vaimselt jääksin ikka kuivale. Ma tahan kogu kupatust. Ausalt öeldes ma ise ka imestan, et ma selle välja ütlen.
Aga hea uudis on see, et sõidan lähiajal Londonisse. Kus minu 76a kirjasõber, kellega me juba 10a oleme kirjutanud, on valmis mind vastu võtma. Väike teatriskäik & õhtusöök tõelise härrasmehega ei teeks paha. Ma olen mandunud ja ma tahan selga ajada oma parima kleidi, nühkida läikima oma ilusaima kingapaari ja nautida suurlinna glamuuri. Ja ainult härrasmehed suudavad seda pakkuda. Mul on tõeliselt hea meel, et lõpuks on tulnud aeg silmast silma kohtuda. On mida oodata...
K6igele lisaks, ma igatsen endale parimat akudelaadimist...enda erilisi kohti ( S2nna ), inimesi ( Liis, Janika jne ) Siin pole neid asju, millega ma enda vastikuid p'evi ravisin... Ainult muusika - olgu Jumal t2natud selle eest. Ma iseloomustaksin enda hetkeolekut vaid yhe lausega " Imede ootuses" . Ma olen seest nii tyhi ja kupli all on k]ik nii vaikne, et n[[d on vaja suurt jahmatavat imet, et mulle elu sisse puhuda ja taastada minu motivatsioon, inspiratsioon ja nakatav naer ja energia.
Parimatega,
Teie Kadri ( keda Janika sõnutsi, kõik koju ootavad – oh, pisar tuleb silma...)
Aga hea uudis on see, et sõidan lähiajal Londonisse. Kus minu 76a kirjasõber, kellega me juba 10a oleme kirjutanud, on valmis mind vastu võtma. Väike teatriskäik & õhtusöök tõelise härrasmehega ei teeks paha. Ma olen mandunud ja ma tahan selga ajada oma parima kleidi, nühkida läikima oma ilusaima kingapaari ja nautida suurlinna glamuuri. Ja ainult härrasmehed suudavad seda pakkuda. Mul on tõeliselt hea meel, et lõpuks on tulnud aeg silmast silma kohtuda. On mida oodata...
K6igele lisaks, ma igatsen endale parimat akudelaadimist...enda erilisi kohti ( S2nna ), inimesi ( Liis, Janika jne ) Siin pole neid asju, millega ma enda vastikuid p'evi ravisin... Ainult muusika - olgu Jumal t2natud selle eest. Ma iseloomustaksin enda hetkeolekut vaid yhe lausega " Imede ootuses" . Ma olen seest nii tyhi ja kupli all on k]ik nii vaikne, et n[[d on vaja suurt jahmatavat imet, et mulle elu sisse puhuda ja taastada minu motivatsioon, inspiratsioon ja nakatav naer ja energia.
Parimatega,
Teie Kadri ( keda Janika sõnutsi, kõik koju ootavad – oh, pisar tuleb silma...)
neljapäev, august 07, 2008
T2helepanu
Kirjaneitsil on inspiratsiooni & motivatsiooni puudus. Loodame energiavarud taastada n2dalaga.
Vabandame.
Vabandame.
Tellimine:
Postitused (Atom)